Seekordne linnalaager oli taaskord täis liikumist, mänge, rõõmu, arutelusid nii tervise kui linnas liiklemise teemadel. Nii mõnegi lapse jaoks olid päevad väsitavad, kuid samas ei kuulnud juhendjad kordagi, et keegi oleks kaevanud igavuse üle. Eks laagrinädala jooksul ette tulnud üllatusedki tegid päevad omamoodi põnevamaks.
Üheks üllatajaks, mis meid kohe laagri esimestel päevadel kimbutas, oli vihm. Esmaspäevaks planeeritud välitegevused tuli vihma tõttu ümber planeerida ja viia siseruumidesse. See aga ei heidutanud laagrilisi ning lõpptulemuseks oli tore päev täis mänge ja aktiivseid tegevusi A Le Coq spordimajas. Sai arutletud selle üle, millised söögid-joogid on tervislikud või vähem tervislikud ning millised tervislikena reklaamitud tooted on tegelikult täis suhkrut ja värvaineid. Lapsed said olla loomingulised, mõeldes ise välja erinevaid keksumänge ning korraldades üksteisele aaretejahti spordimaja teisel korrusel.

Teisipäeval olime vihmaks juba paremini ettevalmistunud ja kuna keegi laagrilistest polnud suhkrust, siis seadsime sammud Sanatooriumi pargi ja Tammelinna poole. Tegelikult kasutasime kohale jõudmiseks ühistransporti, mitte ainult kondimootorit. Lapsed said linnakaartidelt ise üles otsida meie algse asukoha ja sihtkoha ning nuputada, kuidas sihtkohta jõuda. Mitu last said esmakordse teadmise sellest, kuidas üldse selgeks teha, millise bussi peale minna. Teel harjutasime ka seda, kuidas üldse oma asukohta kellelegi selgitada. Pargis oli üksteisele vihjete peitmine ja aardejaht täies hoos, hoolimata väikesest vihmasabinast. Päev andis meile õppetunni selle kohta, mis saab siis, kui varasemalt sõlmitud kokkulepped vett ei pea ning selle kohta, kuidas oleks õige käituda, kui kaaslaste peale solvud või kui märkad, et kaaslane on seltskonnast kadunud.

Kolmapäevane ilm oli kui matkamiseks loodud ning ka meie matk Elvas Väikese väe rajal õnnestus kenasti. Seda päeva nimetas nii mõnigi laps laagri lõpus oma lemmikpäevaks selle nädala jooksul. 3-kilomeetrine rada, mida läbisime kaks korda, võlus oma kauni looduse ja huvitavate puuskulptuuridega. Metsa alt leitud jänesekapsast sai vitamiinirikas vahepala nii teel Tartumaa Tervisespordikeskusesse, kui ka tagasiteel Elva raudteejaama. Ka Tervisespordikeskuses koha peal jagus turnimist, kiikumist ja lõbu kõigile. Eks omamoodi eriline oli ka rongisõit, mida ehk igapäevaselt eriti ette ei tule.

Neljapäeval sõitsime bussiga Tähtvere spordiparki discgolfi mängima. See oli päris mitme lapse jaoks esimene kord discgolfi ketast lennutada ning põnevust oli palju. Mängu tutvustamisel alustasime ohutusega ja seda tuli päeva esimeses pooles veel korduvalt üle korrata, et seljaga sinu poole olevate inimeste suunas discgolfi ketast ei tohi visata. Viskekoridor peab olema vaba ja ohutu.

Peale lõunat said lapsed proovida oma osavust nii tasakaaluliinil, redeliharjutuses kui ka erinevates hüpetes pikal nööril. Päikeselisel päeval saime hetkeks lustida ka Tähtvere mänguväljakul. Sel päeval oli planeerimata üllatajaks kaduma läinud discgolfi ketas, mille ühine otsimine pargis seltskonda veelgi ühendas. Ketas õnnestus lõpuks leida tänu Niklase leidlikule ettepanekule.

Reedel pidasime kesklinnas fotojahti. Trotsides kuuma ilma, jõudsime ära käia nii Toomemäel kui botaanikaaias, leida linnast ülikooli peahoone, linnaraamatukogu, raekoja ning veel erinevaid kohti. Peale lõunat Loodusmajas nädala kokkuvõtet tehes selgus, et lapsed õppisid laagri jooksul nii mõndagi uut. Oli neid, kes tõid välja, et õppisid busside infot lugema ja linnas liikuma, kui ka neid kes olid omandanud laagri jooksul uue oskuse ketta lennutamise, tasakaaluliinil püsimise või oma asukoha seletamise selguse näol. Nädala jooksul tehtud pilte vaadates oli tore tõdeda, et esimesel päeval pisut häbelikest ja omavahel veel võõrastest lastest oli reedeks kujunenud ühtne seltskond. Väsinud kuid õnnelikena suunduti koju, et laagrimuljeid ka peredega jagada.

Soovitused, mida võiks lastele liikluses meelde tuletada:

  • Tänaval kõndides ei ole tark mängida spinneritega vms.
  • Sõiduteed ületades on esmatähtis jälgida liiklust, mitte võtta vastu telefonikõnet. Telefoniga rääkides võiks väike laps tänaval liiklemise katkestada ja seista paigal.
  • Bussis ei ole tark välja võtta joonistamise või mänguasju, sest kui on vaja väljuda, siis ei saa asjad korralikult kotti tagasi ja segadust on palju.
  • Kui liigute koos lapsega linnas ringi, siis tutvustage neile teada tuntud hooneid (ülikooli peahoone, botaanika aed, erinevad muuseumid, koolid) linnaosasid, parke, lugege koos tänavanimesid. See aitab paremini hiljem ise orienteeri leida. Näiteks kui on vaja minna hoonet, mis on mõne pargi servas või tuntud hoone kõrval. Tehke seda 101 korda, sest ühe korraga ei jää meelde.
  • Üksi linnas liikumiseks on heaks abiliseks telefoni kaardirakendused nt offline maps ja bussiga liikumiseks on hea rakendus Tartu bussiajad.
  • Küsige vahel lapselt x kohas asudes, et kuidas tema sellest kohast koju läheks? Laps ei pea oskama peast vastata, aga kui ta oskab leida info ja selle järgi liikuda, siis on super. Samas ei tohi jällegi ära unustada, et tänaval kaardirakendusega navigeerides tuleb esmalt ikkagi jälgida liiklust! Ja vajalik on ka plaan B, juhuks kui telefon saab tühjaks, sest igasugused rakendused paraku söövad telefoniaku kiiremini tühjaks.

Fotod leiate SIIT