Appi ma higistan! – ehk millist füüsilist koormust vajab lapse süda?
Kehaline aktiivsus on elupäästja! Igas eas lapsele tuleb aktiivsus ainult kasuks, peale kõige muu vähendades hilisemas eas südame-veresoonkonna haiguste ja infarkti tekkimise ohtu. Lapsed on loomult energilised ja liikuvad, ent ilma vanemate julgustuseta on inaktiivsus kiire tulema. Veedetakse ju üha rohkem aega istudes, olgu siis koolitunnis, autos või kodus ekraani ees.
Kui palju ja millist koormust siis laps vajab?
Kooliealised lapsed ja teismelised peaksid tegelema vähemalt tund aega päevas mõõduka või kõrge intensiivsusega kehalise tegevusega. Kõrge intensiivsusega tegevused on näiteks jooksmine, pallimängud ja ujumine – kõik tegevused, mida sooritades hakkab oluliselt soojem, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt ning rääkida on raske. Selliseid tegevusi peaks sooritama vähemalt kolmel päeval nädalas. Mõõduka intensiivsusega tegevused on näiteks tempokalt kõndimine, uisutamine, jalgrattasõit, aga ka liikumismängud – kõik tegevused, mida sooritades hakkab soojem, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda.
Lisaks tuleks kolmel päeval nädalas kindlasti tegeleda ka lihaste ja luude tugevdamisega. Selleks sobivad hästi jõuharjutused, ronimine ning hüppenööriga hüppamine.
Mida veel teha saab?
Pikkade istumisperioodide vähendamiseks saab koolis vahetundide ajal teha liikumispause, miks mitte mängida mõnd toredat mängu. Lapsevanem saab teadlikult vähendada laste ekraaniaega ning see asendada aktiivsete ühistegevustega. Lühemaid vahemaid ei pea auto või bussiga läbima, võta aega ja otsusta jalutuskäigu kasuks; ka siis kui vahemaa on pikem võib osa teest jalgsi läbida.
