Laste energiavajadus sõltub samadest faktoritest, millest ka täiskasvanutel. Lapse pikkusest, kehamassist, vanusest, liikumisaktiivsusest.
Kui kasutada mingit kalkulaatorit lapse energiavajaduse välja arvutamiseks, siis mina usaldaksin Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) oma, mille leiab http://tap.nutridata.ee/27
Alla 3 aastaste laste kohta kalkulaator energiavajadust ei arvuta.
Võttes aluseks normaalkaalulise lapse näitajad, siis on tulemused all tabelis:
| TÜDRUKUD | Kehamass | Pikkus | Kehaline aktiivsus | Energiavajadus |
| 5 aastane | 17-22 kg | 105-115 cm | Aktiivne | 1500-1670 |
| 10 aastane | 27-35 kg | 135-145 cm | Aktiivne | 1850-2080 |
| 15 aastane | 45-60 kg | 160-170 cm | Aktiivne | 2245-2560 |
| POISID | Kehamass | Pikkus | Kehaline aktiivsus | Energiavajadus |
| 5 aastane | 17-22 kg | 105-115 cm | Aktiivne | 1565-1850 |
| 10 aastane | 30-35 kg | 135-145 cm | Aktiivne | 2040-2320 |
| 15 aastane | 50-65 kg | 165-175 cm | Aktiivne | 2740-3360 |
Nagu näha, siis samas vanuses, kuid erineva pikkuse, kehamassi juures, isegi sama kehalise aktiivsuse korral, on energia vajadus arvutuslikult üpris erinev. Kui muuta veel faktorit kehaline aktiivsus, siis saame energiavajaduses palju suuremad erinevused.
Energia vajaduse number on minu arvates abiks ainult nii palju, et kui seda võrrelda täiskasvanu omaga, siis saab umbes aimu, kui palju peaks lapse toiduportsjonid väiksemad või suuremad olema.
Oleme harjunud, et täiskasvanud inimese energiavajaduse soovitus on 2000 kcal, aga siinjuures unustame sageli ära, et mis on selle soovituse eeldused. Toon välja vaid kaks eeldust: esiteks on enamik täiskasvanutele mõeldud arvutustest tehtud 70 kg kaaluva inimese kohta ja teiseks on eeldatud, et täidetud on ka liikumise soovitused. Kui inimene kaalub vähem kui 70 kg ja ei ole kehaliselt aktiivne, siis on 2000 kcal suur liialdus.
Näiteks 35 aastane naine, 165 cm pikk, kehakaal 58 kg, 1 tund keskmise aktiivsusega tegevust (jalutamine, kodused tööd, kergem treening) päevas, vajab energiat arvutuslikult 1850 kcal. Ja kui ta saaks toidust tegelikult 2000 kcal, siis võtaks ta aastas juurde 6 kilo.
Aga kilokalorite jälitamine on nagu ta on. Tõehetk on kaalule astudes. Ja siinjuures ma tahaks natuke rääkida laste kehamassiindeksist KMI, mille normi piirid ei ole samad, mis täiskasvanutel! Aega ajalt soovitaks eriti ülekaalulisusele kalduvate laste puhul KMI välja arvutada. Selleks pakub jällegi TAI sobivat kalkulaatorit http://tap.nutridata.ee/25
Täiskasvanu KMI norm on 18,5-24,9 kg/m2
Laste KMI norm sõltub vanusest ja siin ei saa ühtset normväärtust välja tuua. Näiteks 10-aastane laps, kes on 140 cm pikk ning kaalub 38 kg ning KMI 19,39 kg/m2 on ülekaaluline, kuigi sama KMI on täiskasvanu puhul näitab normaalkaalu.
Ülekaaluliste laste puhul ei soovita ma mingit eridieeti. Pigem tuleks üle vaadata lapse toitumine, kehaline aktiivsus ja uneaeg. Tavaliselt on võimalik kaalu kontrolli all hoida, kui need kolm komponenti on paigas ning laps pikkusesse kasvades kasvab nö oma ülekaalust välja. Kui kehakaal on ikkagi väga suur, nt 12 aastane poiss kaalub 80-90 kg, siis tegelikult tuleb rääkida ka kaalu langetamisest, aga seda tuleb teha mõistlikult. Lihtsalt toidu keelamise ja treeningkoormuse suurendamisega seda küsimust ei lahenda. Samuti ei anna äärmuslikud dieedid pikaajaliselt head tulemust. Muuta tuleb tervisekäitumise harjumusi püsivalt ja laps peab ise mõistma miks see vajalik on. Loomulikult vajab laps pere toetust ja vajadusel vahel ka meelde tuletamist, et mis on mõistlik. Selleks, et muutused oleksid edukad, peab terve pere samade reeglite järgi elama. Nii ei saa, et keegi sööb õhtuti krõpsu ja joob Fantat, samal ajal kui keegi perest peab oma liigse kehakaalu tõttu neist toodetest loobuma. Perel on siin võtmeroll!
Koostanud: Merle Leiner
