post

Appi ma higistan!

Appi ma higistan! – ehk millist füüsilist koormust vajab lapse süda?

Kehaline aktiivsus on elupäästja! Igas eas lapsele tuleb aktiivsus ainult kasuks, peale kõige muu vähendades hilisemas eas südame-veresoonkonna haiguste ja infarkti tekkimise ohtu. Lapsed on loomult energilised ja liikuvad, ent ilma vanemate julgustuseta on inaktiivsus kiire tulema. Veedetakse ju üha rohkem aega istudes, olgu siis koolitunnis, autos või kodus ekraani ees.

Kui palju ja millist koormust siis laps vajab?

Kooliealised lapsed ja teismelised peaksid tegelema vähemalt tund aega päevas mõõduka või kõrge intensiivsusega kehalise tegevusega. Kõrge intensiivsusega tegevused on näiteks jooksmine, pallimängud ja ujumine – kõik tegevused, mida sooritades hakkab oluliselt soojem, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt ning rääkida on raske. Selliseid tegevusi peaks sooritama vähemalt kolmel päeval nädalas. Mõõduka intensiivsusega tegevused on näiteks tempokalt kõndimine, uisutamine, jalgrattasõit, aga ka liikumismängud – kõik tegevused, mida sooritades hakkab soojem, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda.

Lisaks tuleks kolmel päeval nädalas kindlasti tegeleda ka lihaste ja luude tugevdamisega. Selleks sobivad hästi jõuharjutused, ronimine ning hüppenööriga hüppamine.

Mida veel teha saab?

Pikkade istumisperioodide vähendamiseks saab koolis vahetundide ajal teha liikumispause, miks mitte mängida mõnd toredat mängu. Lapsevanem saab teadlikult vähendada laste ekraaniaega ning see asendada aktiivsete ühistegevustega. Lühemaid vahemaid ei pea auto või bussiga läbima, võta aega ja otsusta jalutuskäigu kasuks; ka siis kui vahemaa on pikem võib osa teest jalgsi läbida.


post

Miks slackline?

Slackline on pealtnäha lõbus, võibolla veidi ohtlikuna tunduv, tasakaalu treenimise vahend. Tegelikult on selles peidus aga veel õige mitu olulist komponenti, mis eeskätt just kasvaval lapsel, ent nii mõnelgi täiskasvanulgi arendamist vajaks.

  • Slackline arendab kehatunnetust ja kontrolli. Õpid tajuma ennast ja end ümbritsevat.
  • Suurendab painduvust. Seda peamiselt puusades, põlvedes ja hüppeliigestes.
  • Suurendab lihasjõudu ja aitab seeläbi ennetada vigastusi. Kuna slackline’l tasakaalu hoidmiseks peame kasutama kõiki keha lihaseid, siis suurendame seeläbi ka nende jõudu ja vastupidavust. Kui liigeste ümber on tugevad lihased, ei ole ka vigastused nii varmad juhtuma.
  • Parandab ja hoiab rühti. Läbi aktiivse lihastreeningu ja enda keha tunnetamise paraneb ka kehahoiak.
  • Suurendab keha vastupanuvõimet stressile. Igasugune kehaline tegevus aitab kehal toota õnnehormoone ning vähendada stressitaset. Pidevalt endale väljakutseid esitades paneme ennast stressiolukorda, ent keha harjub sellega ja tuleb toime ühe keerulisemates olukordades.
  • Aitab parandada keskendumisvõimet ja tähelepanu. Tasakaalu säilitamiseks ei saa pöörata tähelepanu sellele, mida keegi teine kuskil teeb. Kui mõte enda keha ja lindi pealt rändama läheb on tulemuseks rohkem või vähem valus kukkumine. Seega on slackline hea meetod treenimaks enda võimet keskenduda pikemat aega ühele tegevusele.
  • Tuletab meelde, kui oluline on hingamine. Kiire elutempo juures unustame tihti korralikult hingata. Slackline’l treenides on aga hingamine ülioluline komponent, et vältida liigset pinget ja lasta end vabaks – just rahulikult hingates tulevad kõige pikemad sammuread.
  • Arendab loovust. Võimalusi, mida slackline peale teha saab on lõputult. Natuke katsetades võid leida põnevaid liigutusi, mille jaoks alati ei ole vaja isegi püsti seista.
  • Viimaks on see aga lihtsalt lõbus vabas õhus aja veetmise viis, mida saad teha nii üksi kui seltskonnas. Edasi arenemise ruumi on selle ala juures alati.

Niiet ära anna alla kui kohe välja ei tule! Esita endale ja sõpradele väljakutse, millest nii palju kasu on!


post

Kuidas saada õnnelikuks?

Kui laps on pahur või isegi tunned, et tuju on paha, siis kuidas seda muuta?

Üks kõige lihtsam, odavam ja käepärasem viis on liikumine, piisav kehaline koormus, sest liikumine käivitab meie ajus protsessid, mis tekitavad õnnetunnet.

Võtmesõnaks on siinkohal dopamiin. Dopamiin on neuronite poolt toodetud neurotransmitter ehk kemikaal, mis nö vahendab ajurakkude omavahelist suhtlust. Dopamiin mõjutab meie õppimis- ja tähelepanuvõimet, mälu, und, emotsioone ning vastutab ka motivatsiooni ja naudingu tunde tekkimise eest. Kui dopamiini tase organismis on madal, annavad sellest märku näiteks väsimus, energiapuudus, keskendumishäired, kergesti ärritatavus.
Liikumine, spordiga tegelemine on üks kõige loomulikumaid viise dopamiini taseme kergitamiseks. Peale treeningu lõppu vabastab aju dopamiini ning sellest tekib heaolu- ja õnnetunne.
Teine õnnehormoon, mida keha trenni tehes toodab on endorfiin. Endorfiin on tuntud kui looduslik valuvaigisti, mille mõjul vähenevad ka stressist tingitud ärevus ja ebamugavustunne.

Liikumine ja sellest tulenev suurenev dopamiini tase aitab lisaks õnnetundele ka paremini koolitükkidega hakkama saada.

See kui su laps on pahur, siis mõtle, kas ta saab piisavalt liikuda? Piisavalt intensiivselt liikuda?


post

Uni

Uni on inimese elutegevuseks sama oluline, kui õhk, vesi või toit. See on organismi füsioloogiline funktsioon, ilma milleta ei toimi meie keha nii nagu vaja.

Milleks on meile und vaja?

Kõige olulisem on ehk see, et une ajal inimese organism taastub. Taastuvad nii keharakud kui ka ajurakud. Ajus toimub nii neuronite taastumine kui ka neuronite talitluseks vajalike ainete süntees ja „ladustamine“. Samuti kogub organism une ajal reserve aktiivseks tegevuseks.

Uni tagab ka info ja oluliste seoste säilimise ajus. Erinevat infot jõuab meie ajju iga päev. Selle info töötlemiseks on vajalik luua seoseid eelnevate teadmistega. Kõik need protsessid toimuvad ajus justkui automaatselt. Kuid, et see kõik ka säiliks ja oleks võimalik järjest uusi seoseid luua, ongi vaja kõik varasem säilitada. Piisav uni on siinkohal oluline. Seega kontrolltööde eelsel ajal ei olegi kõige õigem öö läbi tuupida, vaid tagada endale ka piisav puhkus, et õpitu ka pähe salvestuks.

Ega ilmaasjata ei öelda, et lapsed öösiti kasvavad. Sügava une ajal vabaneb lastel ja noorukitel kasvuhormoon, mille mõjul olulised muutused kehas toimuda saavad.

Kui palju peaks magama?

Erinevas vanuses inimsete unevajadus on veidi erinev. Imikud magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas. Väikelaste unevajadus on 10-11 tundi, noorukitel 9 tundi ööpäevas. Täiskasvanud peaks magama 7-8 tundi ööpäevas. Vanemaealiste unevajadus väheneb, neile piisab tihti 6 unetunnist. Loomulikult tulevad siin mängu ka individuaalsed eripärad ja elukeskkonnast ning pärilikkusest tingitud erisused.

Paljudele peredele on kindlasti tuttavad vaidlused teismelistega magamamineku kellaaja osas. Vanemaks saades võib lastele tunduda, et õhtuti kauem üleval olla on põnev ning väsimus ei tule peale, kui huvitavad tegevused pooleli. Rõhutakse sellele, et kui hommikul õigeks ajaks üles saan, on ju kõik hästi. Tegelikult tuleks siiski jälgida, et vajatud unetunnid ikka täis saaks. Pole ju kasu õigel ajal üles saamisest, kui unepuuduse tõttu päevategevused kesiselt õnnestuvad.

Uuringutega on tõestatud, et vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t). Kusjuures sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta. Seega on une õige kogus ööpäevas eluliselt oluline!

Mis juhtub, kui ei maga piisavalt?

Vähese une kõige tuntavamaks sümptomiks on ilmselt unisus – väheneb keskendumisvõime, aeglustuvad reaktsioonid. Võib tekkida nn „mikrouni“ päevasel ajal – lühikesed uneepisoodid, mida inimene ise tajuda ei pruugi. Väga, väga ohtlik on selline olukord näiteks autoroolis.

Kuna eelpool mainitud seoste tekkimist ajus pole vähese une korral soodustatud, halvenevad mälu ja kognitiivsed funktsioonid, väheneb õppimisvõime. Une puudusel alaneb organismi stressi talumise võime. Magamata inimest võivad ärritada ka suvalised pisiasjad, emotsioonid on ülevoolavamad ning ka valuaistingud tugevamad kui puhanud organismi puhul. Laste puhul tähendab see rohkem jonnihoogusid. Samuti nõrgestab unepuudus immuunsüsteemi, mille tulemusel on inimene vastuvõtlikum haigustele.

Kuidas soodustada head und?

Soovitusi hea une tekkeks on mitmeid. Toome siin välja põhilisema:

  • Pimedus/hämarus – pimedas vallandub melatoniini tootmine, mis on oluline une tekitaja organismis
  • Õige temperatuur ruumis – ei tohiks olla liiga palav ega liiga külm
  • Õhtune rutiin – tehes enne magamaminekut igal õhtul samu protseduure (raamatu lugemine, duši all käimine, unesalmi lausumine vms), harjub organism selle järjestusega ning on nende tegevuste järgselt valmis magamiseks.
  • Väldi ekraanide vaatamist 2h enne magamaminekut – ekraanidelt tulev valgus ja värvikirevus ergastab aju selle asemel, et seda rahulikku režiimi viia
  • Ära mine magama liiga täis ega tühja kõhuga
  • LIIGU PÄEVAL VÄHEMALT 60 MIN, eriti hea, kui teed seda värskes õhus

post

Üks lihtne võileib

Üks lihtne võileib lastele – mida head see endast sisaldab?

  • 2 viilu sepikut või röstasia, soovitavalt seemnetega, et kiudaineid rohkem oleks
  • 2 teelusikatäit maapähklivõid
  • 50 grammi banaani
  • natuke mustikaid

Selline vahepala annab umbes 250-300 kcal energiat.

  • 30% päevasest kiudainete vajadusest
  • 20% päevasest raua vajadusest
  • 55% päevasest tsingi vajadusest
  • 35% päevasest E-vitamiini vajadusest

Miks see võileib veel hea on?

  • Me üldiselt sööme vähe pähkleid ja seemneid, see on üks tore võimalus neid rohkem tarbida
  • Kiudained tekitavad täiskõhutunde ja nii on võimalik vältida ülesöömist
  • Kiudained aitavad seedimist korras hoida, vältida näiteks kõhukinnisust
  • Kiudained aitavad kolesterooli orgaminismist välja viia
  • Raual on näiteks oluline roll väsimuse vähendamisel
  • Tsink on väga tähis element normaalseks kasvamiseks ja DNA sünteesis
  • Tsingil on oluline roll ka immuunsüsteemis
  • E-vitamiin aga aitab pidurdada rakkude vanenamist
  • E-vitamiinil on oluline roll ka südamelihase töös, närvisüsteemi talitluses ja immunsüsteemis

Head isu!


post

Lapsed õue mängima!!

Mädamuna

Mädamuna on lõbus pallimäng, mida koos sõpradega mängida. Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad asetavad ühe jala. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist nii kaugele, kui saavad. Palli kätte saades, hüüab mängija “stopp!” ning kõik peavad peatuma.
Asudes taas ringi sisse, on palliomanikul kaks võimalust: hõigata välja “vaba maa” ehk laiali jooksnud kaaslased peavad ise ringi juurde tagasi tulema, vältides samas palliga pihtasaamist.
Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele lähenetakse. Eelnevalt on kokkulepitud, mitu sammu teha võib. Mängijalt kellele lähenetakse küsitakse, kas pikad sammud või tibusammud ning pakutakse talle välja “lind”, “leht” või “puu” ning püütakse seejärel teda palliga tabada.
Lind – võib lennata nagu lind, liikuda ja hüpata kohapeal ning kätega vehkida. Leht – peab seisma ühekohapeal, jalgu ei tohi maast tõsta, aga võib kiikuda nagu leht tuules, küljelt küljele ning ette ja taha. Puu – peab seisma ühe kohapeal liikumatult. Kui palliga mängija ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese “muna” ning peab üles viskama ja välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunud mängija, saab teistelt hüüdnime, mis valitakse kambas ja salaja. Kui pärast nimepanekut visatakse pall esimest korda taevasse, hüütakse uus nimi välja.

Kuum kartul

Kuum kartul on väga lihtne mäng. Mängijad seisavad ringis ning viskavad üksteisele palli, mis tuleb kinni püüda ning kohe edasi visata. Asja mõte on selles, et “kuum kartul” teadagi põletab, mistõttu tuleb pall edasi visata samast asendist, millisest kinni püüti. Kes palli kinni ei püüa või
end püüdmise ja viskamise vahepeal kohendab, kukub mängust välja. Võitja, on viimasena allesjäänu. Võib ka mängida nii, et üks mängijatest on ringist väljas ning seljaga teiste mängjate poole. Teised mängjad viskavad omavahel kiiresti palli, et “kuumast kartulist” võimalikult ruttu lahti saada. Mängija, kes on seljaga teiste poole, hüüab mingil hetkel “stopp” ning mängija kelle käes sellel hetkel pall oli, on mängust väljas. Ja nii mängitakse edasi, kuni selgub võitja.

Vanaema lõngakera

See on üks suur sasipuntra mäng, kus tuleb loogika appi võtta. Üks lastest valitakse “vanaemaks” kes hakkab lõngakera lahti harutama. Teised lapsed võtavad ringi ning hoiavad kõvasti kätest kinni. “Vanaema” pöörab selja ja ootab, millal lapsed ennast kõik koos segamini ajavad, käivad üksteise vahelt läbi ning astuvad kätest üle ja tekitavad suure puntra. Tähtis reegel on, et käsi mitte mingil juhul lahti ei tohi lasta. Kui kõik on valmis, keerab “vanaema” ümber ja hakkab lõngakera lahti pusima. Lõngakera tuleb samuti lahti pusida nii, et need kes on ringis, ei tohi kätest lahti lasta. Kui pundar on lahti ja kõik lapsed ilusti ja õigetpidi taas ringis, siis valitakse uus “vanaema”.

Valgusfoor

Kui on teada, et läheb valgusfoori mängimiseks, paneb tark laps juba enne õue minemist palju värvilisi riideid selga. Esmalt tuleb maha joonistada kolm paralleelset joont. Üks lastest valitakse valgusfooriks, tema läheb keskmise joone juurde ja seisab seljaga teiste poole, teised on ühe äärmise joone taga. Foor valib ühe värvi ning hüüab seda kõval häälel teistele. Foori
juurest saavad läbi kaugema joone taha need mängijad, kellel on riietuses nõutud värv olemas.
Kel seda värvi üldse riietel pole, peab kuidagi jooksuga läbi foori saama. Kui mängija , kes valiti fooriks ja on keskel, püüab jooksja kinni, saab kinni püütust järgmine foor. Võitjat pole, mängitakse seni kuni mäng rõõmu pakub

Noolekas

Noolekas on vahva luuremäng,mida on põnev mängida tänavatel suurte majade vahel.
Mängijad jagavad end kahte gruppi: otsijad ja peitjad. Otsijad jäävad kokkulepitud ajaks, umbes 10 minutiks ühele kohale ootele, kuni peitjad hakkavad põgenema. Peitjad hakkavad tegema maha kõnniteele, puudele, tänavapostidele jne kriidiga nooli, mis suunas nad liikusid. Nooli tuleb teha igale teede ristumis kohale . Võib teha ka pettenooli, näiteks nelja tee ristumiskohas teete nooli kolmele poole, kuigi tegelikult lähete ju ainult ühes suunas. Otsijad peavad vaatama üle kõik teed, et teid leida, kuni jõuavad järgmiste noolteni, siis teavad et on õigel teel, kui järgmises ristis nooli pole, siis järelikult eksiti ja peab minema teist teed pidi. Kui on juba
piisavalt kaugele põgenetud, siis tuleb minna peitu. Et otsijad teaksid, et edasi minna ei tule ja teid tuleb nüüd umbes 30-50 meetri raadiusest otsida, tuleb teha lõppumärk ehk joonistada kriidiga ring ning ringi külge palju väikeseid nooli erinevates suundades. Kui otsijad on oma aja täis oodanud, siis hakkavad nad mööda nooli põgenejatele järgnema. Kui nad üles leiavad, siis võib teha vahetuse, otsijad hakkavad põgenejateks ja vastupidi

Trifaa / uka-uka

Üks mängijatest seisab seina, puu, plangu või ükskõik, mis valitud objekti ääres ja paneb silmad kinni ning loeb näiteks viiekümne või sajani. Teised peidavad end nii kaua ära. Kui numbrid loetud, hakkab mängija ringi liikuma ja teisi otsima. Kui kedagi näeb või leiab, siis peab kiirelt jooksma kohani, kus numbreid luges ning panama käe sinna vastu ning ütlema: “Trifaa, kinni”
Kui seinani jõuab ennem mängija, keda otsiti, siis ütleb: “Trifaa, lahti.” Mängija, kes esimesena kinni lüüakse, hakkab jälle numbreid lugema ja teisi otsima. Kui aga kõige viimane mängija, kes peidus on, jõuab enne otsijat seinani ning ütleb “Trifaa kõik lahti”, siis hakkab numbreid lugema
sama otsija.

Tribla

Tribla (Vibra, Neli kasti) on pallimäng.
Tribla mängimiseks on vaja vähemalt 4 mängijat (võib olla ka rohkem).
Selleks pallimänguks joonista maha suur ruut ja jaga see neljaks (pooleks ja pooleks) Igal mängijal üks puude (algajatel võib olla ka 2 puudet). Mängu alustamiseks pannakse pall keskel põrkama. Põrkeid peab olema vähemalt 3 enne kui on lubatud mängijatel esimene puude teha.
Mängus kogutakse miinuseid, kes enne 21 (või rohkem) punkti täis saab, on kaotaja. Miinuse saad, kui sinu ruudust pall välja läheb. Mängija, kes saab miinuse, paneb ka palli mängu.
Alustades peab pall põrkama esmalt enda kasti ja seejärel diagonaalis olevasse kasti ühe korra.
Miinuste arv vastavalt löögile:
• varbaga – 1 miinus
• jala pealsega või kahe jalaga koos – 2 miinust
• jala välisküljega või põlvega – 3 miinust
• jalgevahelt (mõlemad jalad maas) – 5 miinust
• kannaga teise jala tagant ehk vibra – 5 miinust
• peaga – 7 miinust Miinuseid võib ka ise käigupealt juurde mõelda. Käega mäng keelatud. Käega mängu puhul saab miinuseid järgmiselt: kui on kinnine käsi (käsi rusikas) siis on 5 miinust ja kui on lahtine käsi
(käed pole rusikas) siis on 10 miinust ja kui sa võtad kahe käega korraga siis on 20 miinust.
„Kõksimine“ lubatud aga miinuseid vastavalt „kõksimise“ arvule juurde ei lisandu. Kolmas eksimus väljaviskel toob miinuse ja lahtiviske kord läheb mängijale, kes asub paremal käel. Kui ühel mängijal on 21 miinust täis, siis toimub „tiksumine“ – kaotanud mängija jääb samasse kasti ja teised kolm vahetavad kaste päripäeva. Sellist „tiksumist“ võib nimetada samuti, et
mängitakse „klassidega“, ning see kel 21 miinust täis jääb „istuma“ – kuna tegemist ikkagi koolipoiste mänguga.


post

PAREM UNI

Kuidas kehaline aktiivsus mõjutab lapse unekvaliteeti?

Küllap on paljud teist juba teadlikud sellest, miks on regulaarne treening ja kehaline aktiivsus lapsele olulised – kuidas see parandab laste südametööd, muudab nende luud ja lihased tugevamaks ja vastupidavamaks, kuidas see on suurepärane vahend tuju ja meeleolu tõstmiseks – näiteid on kindlasti veel ja veel, kuid vähem teatakse regulaarse treeningu mõjust lapse unekvaliteedile.

Regulaarne treening tõstab laste öist unekvaliteeti ning parandab nende tähelepanuvõimet ärkveloleku ajal. Siinkohal on oluline ka teada, milline on treeningu ja une vaheline seos, milline on optimaalne treeningkoormus, et jõuda soovitud tulemuseni ning mis ajale võiks lapse treeningu planeerida, et saavutada parim uni.

Unekvaliteedi parandamine treeningu abil – kuidas see toimib?

Regulaarne treening, eriti just hommikuti ja pärastlõunal, tõstab treeningjärgselt pisut lapse kehatemperatuuri. Seejärel hakkab organism vähehaaval temperatuuri tagasi normaalvahemikku langetama. Kui keha on lõpuks saavutanud soovitud temperatuuri, vallandab see lapses unisustunde, mis aitabki tal paremini uinuda.

Lisaks – kui treening toimub õues ning laps on päevavalguse käes, aitab see organismil parandada ka une-ärkveloleku tsüklit ehk organismil tekib justkui parem arusaam sellest, millal on õige aeg ärkvelolekuks ning millal voodisse pugeda ja unne vajuda.

Kui suur võiks olla lapse treeningkoormus ja –kestus?

Kui laps on iga päev vähemalt 60 minutit aktiivne, mõõduka kuni tugeva intensiivsusega treening, parandab see märkimisväärselt tema unekvaliteeti ning täidab sealjuures ka rahvusvahelise soovitusliku liikumisnormi, seega kaks kärbest ühe hoobiga!

Kui mõnel päeval tundub, et 60 minutit kehalist aktiivsust ei taha kuidagi lapse graafikusse mahtuda, võib laps teha kasvõi 10-20 minutilise jalutuskäigu või rattasõidu, et öist und magusamaks muuta!

Parim aeg treeninguks?

Parima võimaliku kasu saamiseks on hea sättida lapse treening pigem hommikusse või pärastlõunasse. Hommikune treening kingib lapsele ööseks rahuliku, sügava ja pikema une, pärastlõunane treening aga tõstab-langetab kehatemperatuuri täpselt uneajaks – hea retsept uinumise parandamiseks!

Treening või muud energilised tegevused vahetult enne magamaminekut ei võimalda eelnevalt mainitud temperatuuritõusul ja -langusel õigeaegselt toimuda, seega võib õhtune trenn või mürgeldamine tekitada soovitud tulemusele hoopis vastupidise efekti – lapsel tekib liigenergilisus ja Une-Mati triivib lapsest sootuks kaugemale.

Seega: regulaarne mõõdukas treening hommikul või pärastlõunal ja Une-Matist saab Sinu lapse parim sõber!


post

AKTIIVSED LAPSED ÕPIVAD PAREMINI

…ehk lugu sellest, kuidas trennis käimine toetab õppimist. Sageli ma kuulen ja näen kuidas lapsevanemad otsustavad lapsed trennist ära võtta, sest lastel ei jää piisavalt aega õppimiseks ja nad on pärast trenni liiga väsinud. Jah, õige! Lühikeses perspektiivis see tõesti võibki nii olla, aga pikas perspektiivis on siiski targem trennis käia. Miks?

Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus parandab/suurendab:

  • keskendumisvõimet
  • probleemide lahendamise oskust
  • ühelt tegevuselt teisele ümber lülitumist
  • püsivust
  • lühi- ja pikaajaline mälu
  • parandab õpitulemusi

Sellelt jooniselt on näha laste ajuaktiivsus enne ja pärast 9-kuulist treeningprogrammi.

Annotation 2020-08-13 141021

 

 

 

 

 

 

Siin aga erinevus 20 minutit passiivset istumist või kõndimist.

Annotation 2020-08-13 141039

 

 

 

 

 

Uuringud on näidanud, et isegi pärast ühekordset kehalist aktiivsust (kõndimine, treening) paraneb laste tähelepanu ja mälu. Samas väheneb sobimatu käitumine või sihitu olesklemine. Lapsed vastasid testides suurema täpsusega lugemise, kirjutamise ja matemaatika ülesannetele.

On ka leitud, et lapsed, kes kõnnivad päeva jooksul rohkem, on parema lugemisoskusega.

Iga lapsevanema kohustus on tagada lapsele 60 minutit päevas aktiivset tegevust! 


post

MIKS PEAKSID LAPSED RONIMA?

Ei ole vist last, kellele ei meeldiks ronimine… mida vanemaks ja osavamaks laps saab, seda kõrgemal asuvad tema saavutused. Olgu beebi eesmärgiks vallutada diivani seljatugi, 7-aastaselt suurim puu aias või 10- aastaselt vingeim ronimissein linnas- ronimine on nende loomuses.

Erinevatesse kõrgustesse ja uutesse paikadesse ronimine võib tunduda lapsevanemale kõrvalt vaadates teinekord hirmus või ohtlik, kuid on lapsele puhas lust. Kui olukord ei ole ülemäära ohtlik, tuleks soodustada lapse soovi ronida. Laste loomulik arengu osa on avastada ja areneda. Panna end ikka ja jälle proovile, seigelda, kogeda, ületada takistusi ja katsetada uusi kõrgusi. Ronides arendab laps enda teadmata rohkem funktsioone, kui esmapilgul paistab.

Esiteks on ronimine lihtsalt lõbus. See on vahva ja mitmekülgne treening. Enda keharaskuse üles viimiseks tuleb kasutada peaaegu kõiki lihasgruppe. Seeläbi areneb lihasjõud. Takistuse ületamine parandab ka painduvust. Lihastöö taustal töötab kogu organism, koormust saavad nii süda kui kopsu ja nii paraneb ka vastupidavus.

Ronimine arendab koordinatsiooni, sest laps peab tööle rakendama korraga nii kerelihased, käed-jalad, tasakaaluorgani kui ka arendama silm-käsi koostööd… ja siis tuleb need kõik panna eesmärgipäraselt koostööd tegema, sest valitud sihtkohta on edasi vaja liikuda alla kukkumata ja takistusi ületades. Kukkumise vältimiseks ei saa ära unustada ka keskendumist!

Koordinatsioon ja osavus on aga iga spordiala vundamendiks. Ja kõige parem iga osavuse arendamiseks ongi väikelapse iga, aga ka noorem kooliga. Hiljem tuleb osavuse arendamiseks juba väga palju rohkem aega kulutada, et närvirakkude vahel seoseid tekitada ja uus liigutusi selgeks õppida.

Takistuse ületamiseks on mitmeid viise, laps peab leidma lahendused ning selle jaoks on vaja panna tööle pea ning loogiline mõtlemine, mis märkamatult treenib probleemilahendamise oskust ja õpetab seiklejat enda võimeid hindama.
Ka enesekindlus kasvab, sest kes ei oleks siis enda üle uhke, kui suudab uue ja põneva takistuse ületada.

Lubage oma lapsed ronima ja uskuge, ka matemaatika õppimine läheb hiljem lihtsamalt 😉 

Septembrist ootame lapsi ka Laste Tervisekooli põnevatele osavusradadele ronima ja oma võimeid arendama!

Koostas: Elina Paat, Laste Tervisekooli juhendaja ja VIREO füsioterapeut


post

LAPSE KAASAMINE TOIDUVALMISTAMISE MAAILMA

Tänapäeva kiire elutempo ja valmistoidu kättesaadavuse juures on jäänud toiduvalmistamine ja söögi nautimine tahaplaanile ning seoses sellega ka meie lapsed ei oska enam hinnata kodust toitu ning ühiseid õhtusööke. Rääkimata sellest, et lapsed oskaksid ise endale süüa valmistada ning  poes õigeid valikuid teha.

Tehke endale väljakutse ja kaasake laps köögitoimkonda, te veel üllatute kui palju te sellest võidate 😊 Lapsega koos argitoimetuste tegemine lähendab teid ning te saate veeta koos aega. Laps saab tähelepanu, mida igapäevaselt ootab, tunneb end vajalikuna ning tema enesekindlus kasvab, kuna tema vanem usaldab talle keerukaid ülesandeid. Lisaks sellele areneb lapse käeline tegevus ja planeerimis oskus, avaneb silmaring ning kasvab julgus võtta vastutust.

Ma ei näe ühtegi põhjust, miks mitte alustada tänasest koos lapsega teekonda köögi telgitagustesse, alljärgnevalt teile väikesed vihjed, mida koos teha 😉

Nädala menüü koostamine

Võtke nädalavahetusel hetk ja istuge koos perega ning arutage, mida te võiksite järgmisel nädalal süüa. Enne kui hakkate menüüd kirja panema, rääkige kiirelt üle tervisliku toitumise põhitõed, et oleks esindatud kõik toidugrupid, söögi kõrvale oleks alati midagi värsket, järgige taldrikureeglit ja vähemalt kord nädalas võiks süüa kala. See aitab välistada seda, et laste soovil koosneks menüü, vaid makaronidest ja friikatest 😊

Poenimekiri/poeskäik

Kui olete menüü paika saanud, vaadake koos üle mis teil juba olemas on ning mida oleks vaja juurde osta. Koostage nimekiri ning minge koos lapsega poodi, laske tal nimekirja järgi asju otsida ja valida. Seletage juurde, kust leiab ta toodetelt info koostise ja toiteväärtuse kohta ning suunake teda tegema paremaid valikuid.

Toiduvalmistamine

Laske lapsel olla abiks toiduvalmistamisel, tutvustage erinevaid köögiriistu ja masinaid ning õpetage tarvikuid õigesti ja ohutult kasutama. Alguses saavad nad  aidata toidu pakenditest väljavõtmisega, pesemisega, tükeldamisega ja segamisega ning sealt juba edasi saab järkjärgult tutvustada keerukamaid ülesandeid.  Peagi oskavad lapsed ise õhtusööki valmistada ning võivad teid üllatada maitsva einega.

Lauakatmine

Koos lauakatmisega on hea õpetada lastele ka lauakombeid, kuhu poole käib nuga ja kahvel, kuhu asetada klaas ning lisaks harjutada last sööma noa ja kahvliga. Kui need oskused on kodus omandatud, on restoranis käimine lastega tunduvalt meeldivam 😊 Katke kodus ilusasti laud, pange valmis taldrikud, vajalikud söögiriistad ja joogiklaasid, pidulikumatel puhkudel või vahelduse mõttes voltige kaunistuseks salvrätikuid ning lisage lauale küünlaid ja lilli.

Ühine õhtusöök

Kui vähegi võimalik ning töö- ja trennigraafikud lubavad, siis nautige õhtusööke koos ühise laua taga, ilma nutividinate ja televiisorita. Õhtusöök on pere kvaliteetaeg, nii saate aja maha võtta, kuulda kuidas teiste perekaaslaste päev on läinud ning rääkida rõõmudest ja muredest.

Köögi koristus

Ka köögikoristusse kaasake last, et ta mõistaks tervet protsessi. Laske tal nõusid pesta või nõud masinasse asetada, õpetage pindade puhastust ning näidake, kuhu ja kuidas säilitada toitu, mida ei kasutatud või ära ei söödud. Nii tekib lapsel vastutus ning harjumus enda järelt asjad õigele kohale tagasi panna