Uni on inimese elutegevuseks sama oluline, kui õhk, vesi või toit. See on organismi füsioloogiline funktsioon, ilma milleta ei toimi meie keha nii nagu vaja.
Milleks on meile und vaja?
Kõige olulisem on ehk see, et une ajal inimese organism taastub. Taastuvad nii keharakud kui ka ajurakud. Ajus toimub nii neuronite taastumine kui ka neuronite talitluseks vajalike ainete süntees ja „ladustamine“. Samuti kogub organism une ajal reserve aktiivseks tegevuseks.
Uni tagab ka info ja oluliste seoste säilimise ajus. Erinevat infot jõuab meie ajju iga päev. Selle info töötlemiseks on vajalik luua seoseid eelnevate teadmistega. Kõik need protsessid toimuvad ajus justkui automaatselt. Kuid, et see kõik ka säiliks ja oleks võimalik järjest uusi seoseid luua, ongi vaja kõik varasem säilitada. Piisav uni on siinkohal oluline. Seega kontrolltööde eelsel ajal ei olegi kõige õigem öö läbi tuupida, vaid tagada endale ka piisav puhkus, et õpitu ka pähe salvestuks.
Ega ilmaasjata ei öelda, et lapsed öösiti kasvavad. Sügava une ajal vabaneb lastel ja noorukitel kasvuhormoon, mille mõjul olulised muutused kehas toimuda saavad.
Kui palju peaks magama?
Erinevas vanuses inimsete unevajadus on veidi erinev. Imikud magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas. Väikelaste unevajadus on 10-11 tundi, noorukitel 9 tundi ööpäevas. Täiskasvanud peaks magama 7-8 tundi ööpäevas. Vanemaealiste unevajadus väheneb, neile piisab tihti 6 unetunnist. Loomulikult tulevad siin mängu ka individuaalsed eripärad ja elukeskkonnast ning pärilikkusest tingitud erisused.
Paljudele peredele on kindlasti tuttavad vaidlused teismelistega magamamineku kellaaja osas. Vanemaks saades võib lastele tunduda, et õhtuti kauem üleval olla on põnev ning väsimus ei tule peale, kui huvitavad tegevused pooleli. Rõhutakse sellele, et kui hommikul õigeks ajaks üles saan, on ju kõik hästi. Tegelikult tuleks siiski jälgida, et vajatud unetunnid ikka täis saaks. Pole ju kasu õigel ajal üles saamisest, kui unepuuduse tõttu päevategevused kesiselt õnnestuvad.
Uuringutega on tõestatud, et vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t). Kusjuures sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta. Seega on une õige kogus ööpäevas eluliselt oluline!
Mis juhtub, kui ei maga piisavalt?
Vähese une kõige tuntavamaks sümptomiks on ilmselt unisus – väheneb keskendumisvõime, aeglustuvad reaktsioonid. Võib tekkida nn „mikrouni“ päevasel ajal – lühikesed uneepisoodid, mida inimene ise tajuda ei pruugi. Väga, väga ohtlik on selline olukord näiteks autoroolis.
Kuna eelpool mainitud seoste tekkimist ajus pole vähese une korral soodustatud, halvenevad mälu ja kognitiivsed funktsioonid, väheneb õppimisvõime. Une puudusel alaneb organismi stressi talumise võime. Magamata inimest võivad ärritada ka suvalised pisiasjad, emotsioonid on ülevoolavamad ning ka valuaistingud tugevamad kui puhanud organismi puhul. Laste puhul tähendab see rohkem jonnihoogusid. Samuti nõrgestab unepuudus immuunsüsteemi, mille tulemusel on inimene vastuvõtlikum haigustele.
Kuidas soodustada head und?
Soovitusi hea une tekkeks on mitmeid. Toome siin välja põhilisema:
- Pimedus/hämarus – pimedas vallandub melatoniini tootmine, mis on oluline une tekitaja organismis
- Õige temperatuur ruumis – ei tohiks olla liiga palav ega liiga külm
- Õhtune rutiin – tehes enne magamaminekut igal õhtul samu protseduure (raamatu lugemine, duši all käimine, unesalmi lausumine vms), harjub organism selle järjestusega ning on nende tegevuste järgselt valmis magamiseks.
- Väldi ekraanide vaatamist 2h enne magamaminekut – ekraanidelt tulev valgus ja värvikirevus ergastab aju selle asemel, et seda rahulikku režiimi viia
- Ära mine magama liiga täis ega tühja kõhuga
- LIIGU PÄEVAL VÄHEMALT 60 MIN, eriti hea, kui teed seda värskes õhus
