Laste energiavajadus sõltub samadest faktoritest, millest ka täiskasvanutel. Lapse pikkusest, kehamassist, vanusest, liikumisaktiivsusest.

Kui kasutada mingit kalkulaatorit lapse energiavajaduse välja arvutamiseks, siis mina usaldaksin Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) oma, mille leiab http://tap.nutridata.ee/27

Alla 3 aastaste laste kohta kalkulaator energiavajadust ei arvuta.

Võttes aluseks normaalkaalulise lapse näitajad, siis on tulemused all tabelis:

Nagu näha, siis samas vanuses, kuid erineva pikkuse, kehamassi juures, isegi sama kehalise aktiivsuse korral, on energia vajadus arvutuslikult üpris erinev. Kui muuta veel faktorit kehaline aktiivsus, siis saame energiavajaduses palju suuremad erinevused.

Energia vajaduse number on minu arvates abiks ainult nii palju, et kui seda võrrelda täiskasvanu omaga, siis saab umbes aimu, kui palju peaks lapse toiduportsjonid väiksemad või suuremad olema.

Oleme harjunud, et täiskasvanud inimese energiavajaduse soovitus on 2000 kcal, aga siinjuures unustame sageli ära, et mis on selle soovituse eeldused. Toon välja vaid kaks eeldust: esiteks on enamik täiskasvanutele mõeldud arvutustest tehtud 70 kg kaaluva inimese kohta ja teiseks on eeldatud, et täidetud on ka liikumise soovitused. Kui inimene kaalub vähem kui 70 kg ja ei ole kehaliselt aktiivne, siis on 2000 kcal suur liialdus.

Näiteks 35 aastane naine, 165 cm pikk, kehakaal 58 kg, 1 tund keskmise aktiivsusega tegevust (jalutamine, kodused tööd, kergem treening) päevas, vajab energiat arvutuslikult 1850 kcal. Ja kui ta saaks toidust tegelikult 2000 kcal, siis võtaks ta aastas juurde 6 kilo.

Aga kilokalorite jälitamine on nagu ta on. Tõehetk on kaalule astudes. Ja siinjuures ma tahaks natuke rääkida laste kehamassiindeksist KMI, mille normi piirid ei ole samad, mis täiskasvanutel! Aega ajalt soovitaks eriti ülekaalulisusele kalduvate laste puhul KMI välja arvutada. Selleks pakub jällegi TAI sobivat kalkulaatorit http://tap.nutridata.ee/25

Täiskasvanu KMI norm on 18,5-24,9 kg/m2

Laste KMI norm sõltub vanusest ja siin ei saa ühtset normväärtust välja tuua. Näiteks 10-aastane laps, kes on 140 cm pikk ning kaalub 38 kg ning KMI 19,39 kg/m2 on ülekaaluline, kuigi sama KMI on täiskasvanu puhul näitab normaalkaalu.

Ülekaaluliste laste puhul ei soovita ma mingit eridieeti. Pigem tuleks üle vaadata lapse toitumine, kehaline aktiivsus ja uneaeg. Tavaliselt on võimalik kaalu kontrolli all hoida, kui need kolm komponenti on paigas ning laps pikkusesse kasvades kasvab nö oma ülekaalust välja. Kui kehakaal on ikkagi väga suur, nt 12 aastane poiss kaalub 80-90 kg, siis tegelikult tuleb rääkida ka kaalu langetamisest, aga seda tuleb teha mõistlikult. Lihtsalt toidu keelamise ja treeningkoormuse suurendamisega  seda küsimust ei lahenda. Samuti ei anna äärmuslikud dieedid pikaajaliselt head tulemust. Muuta tuleb tervisekäitumise harjumusi püsivalt ja laps peab ise mõistma miks see vajalik on. Loomulikult vajab laps pere toetust ja vajadusel vahel ka meelde tuletamist, et mis on mõistlik. Selleks, et muutused oleksid edukad, peab terve pere samade reeglite järgi elama. Nii ei saa, et keegi sööb õhtuti krõpsu ja joob Fantat, samal ajal kui keegi perest peab oma liigse kehakaalu tõttu neist toodetest loobuma. Perel on siin võtmeroll! 

Koostanud: Merle Leiner

LASTEFOND TOETAB 2016/2017 õppeaastal kahte meie tegevust:

1) PEREDE NÕUSTAMINE
Lastefond toetab nende perede liikumis-, treening- ja toitumisnõustamist, kus kasvab ülekaaluline laps.

Esimene nõustamine on pere jaoks tasuline (25 eurot), järgmised nõustamised toimuvad Lastefondi toetusel.
Nõustamisel analüüsitakse kõigi pereliikmete:

• liikumisharjumusi, kasutades selleks Polari aktiivsusmonitore. Meie anname igale pereliikmele kuni kaheks nädalaks vajalikud seadmed.
• toitumise infot

Selle eelinfo põhjal saame hakata koos perega vaatama, millised on esimesed jõukohased muudatused, mida ollakse valmis tegema.
Iga kohtumise lõpus pannakse paika kuu aja tegevusplaan. Kohtumised toimuvad kord kuus.

http://lastetervisekool.ee/tugiteenused/perede-noustamine/

2) LISATREENINGUD
Sel aastal toetab Lastefond ülekaaluliste laste kolmandat ja neljandat treeningkorda, et suurendada füüsilist koormust. Eelmise aasta kogemuste põhjal jõudsime järeldusele, et ainult kehalisest kasvatusest ja kahest treeningkorrast on ikkagi vähe, et saavutada soovitud muutuseid.

http://lastetervisekool.ee/registreerumine/

Selleks, et head asjad saaksid juhtuda, toimub heategevuslik treeningpäev Tamme staadionil, 31.08.2016 kell 15:30-21:00

Laste Tervisekool viib läbi aarete jahi, kus tuleb leida vastused ka tervise ristsõnas ning osavustreeningu. Igale väikesele osalejale, meie poolt ka väike meene.

http://www.lastefond.ee/lastefondist/uudised/heategevuslik-treeningpaev-31-augustil-tamme-staadionil/

Miks ma käsitlen lapsi kui hobuseid, aga mitte kui koeri?

Kas te olete näinud kunagi kedagi jalutamas tiriva koeraga? Ühes rihma otsas on koer, teises rihma otsas tema peremees ja rihm on pingul. Kas nad jalutavad koos? Koera saab jõuga kinni hoida ja paljud seda ka teevad, sest nii on lihtsam. Aga kas teil tuleks pähe kunagi mõte, minna jalutama tiriva hobusega? Vaevalt küll! Selleks, et teil tuleks üldse pähe mõte hobusega jalutama minna, peate te esiteks hobuseid armastama ja teiseks looma usaldusel põhineva suhte.

Muidugi on näiliselt väga efektiivne lastega töötades autoritaarselt kõik paika panna, aga see on minu jaoks nagu jalutuskäik tiriva koeraga – kellelgi pole hea tunne, ei minul ega koeral. Pealegi toimib see ka ainult teatud vanuseni.

Mõned näited ja mõtted tööst hobustega, mis sobivad ideaalselt minu laste tundidesse.

• HÄÄLESTATUS

Minu jaoks on oluline, millise tundega ma tundi lähen. Päevad ei ole vennad ja ikka tuleb ette olukordi, millega ma hästi toime ei tule, aga enne tundi minekut ma võtan alati aja maha. Tegelikult on need tavalised rutiinsed tegevused, mille abil ma oma tasakaalu taastan.

Ma ei lähe kunagi tundi nii, et lihtsalt minu keha on tunnis. Kui ma pole keskendunud lastele/hobustele, siis ma ei paku neile ka mingit huvi ja nad leiavad mõne teise tegevuse. Igal juhul ei jookse nad minu juurde. Sel hetkel, kui ma peaksin hakkama neid taga ajama, siis olen ma vales rollis! Ma pean sisemiselt olema nagu paabulind, nii äge, et kõik tahavad tulla uudistama, mis mul täna plaanis on.

• KONTAKT

Nii laste kui hobustega töötades olen mina vastutav kontakti loomise eest. Iga lapsega on kontakti loomine erinev. Kui lennata ootamatult peale ja hakata kohe tegutsema, siis üksikud isendid suuvad tõesti kiirelt kohaneda, aga enamik mitte. Väga lihtne on last või hobust ära ehmatada. Nii nagu ma ei torma võõra hobuse juurde vaid jälgin natuke teda eemalt, siis sama on lastega. Ma lasen lastel enda tegevust jälgida ja jälgin, et ma ei survestaks neid liialt. Ma näitan ülesse huvi nende vastu, olen kohal ja avatud. Kohe, kui mina tunnen ennast halvasti kandub see edasi. Kui mina pole enesekindel ja rahulik, kui miski häirib minu tähelepanu, siis olen ma hea kontakti kaotanud.

Hobuste puhul on hästi oluline minu jaoks see, et me päris tihti, lihtsalt oleme koos. Ei tee trenni, oleme koos üksteisega. Sügame teineteist, jookseme, mängime, suhtleme. Ka laste tundides võtan ma erinevaid rolle, olles vahel lihtsalt üks liige mängus, võrdne lastega. Kõik meie tunnid algavad väikese vestlusega, häälestusega tunniks. Lisaks veel trenni välised tegevused nagu töötoad, laagrid ja perepäevad – see on kõik kontakti hoidmiseks ja kasvatamiseks.

• HOBUNE/LAPS EI TEE KUNAGI MIDAGI VALESTI

Kui midagi läheb tunnis valesti. Tekib olukord, mida ma ei ole soovinud. Hobune/laps lahkub tunnist, keegi ütleb kellelegi halvasti – kõike juhtub. Minul juhtub ka! Aga ükskõik, mis ka ei juhtuks, ei ole mitte kunagi süüdi hobune/laps. Mitte kunagi! Alati on tunnis toimuva ees vastutus ainult õpetajal. Hobune või laps ei oska mulle öelda millist tunni keskkonda või toetust ta vajab. Mina pean oskama sellest aru saada. Lugeda märke. Vahel ei saa kõike teada, nt seda kui lapsel on päev viltu kisikunud ja see üks ebaõnnestunud sooritus on viimane piisk tema karikas ja ta ei tule sellega toime. Aga ka siis on minu asi lapsel aidata selle olukorraga toime tulla.

• KIIRUSTAMINE

Igal õpetajal on tundi minnes plaan A, heal juhul ka plaan B ja C, mida tahab tunnis teha. Loomulikult see peabki nii olema, aga sellesse ei tohi liigselt kinni jääda, sest kiirustamine tapab tunni. Kiirustades laguneb kõik. Seega kui sooritus ei lähe nii nagu soovitud, siis tuleb hoogu maha võtta, muidu on järgmisel hetkel pahandus majas.

Arengut ei saa aga tagant sundida ja kiirustamine ei tee olukorda paremaks.

• POSITIIVSE MÄRKAMINE

Ma väldin vale soorituse korrigeerimist. Hobustega ma isegi ei oska välja mõelda, kuidas see võiks välja näha, aga laste kallal saaks küll näägutada ja halba enesetunnet tekitada. See aga viib meid tagasi märksõna juurde KONTAKT! Seega, kui laps ei tule ülesandega toime, siis tuleb see lihtsalt osadeks võtta ja proovida teisiti. Ja just teisiti, mitte 101 korda veel samamoodi. Igal juhul peab leidma võimaluse harjutust nii teha, et nii laps kui õpetaja märkaks positiivset arengut ja saaks sellest hea emotsiooni.

Hobuste ja laste treenimise ühistest põhimõtetest võiks veel palju kirjutada, aga kes tahab rohkem teada, kuidas ma seda teemat näen, siis olen valmis alati oma kogemusi ja mõtteid jagama.

Merle Leiner, Laste Tervisekooli asutaja, eestvedaja ja juhendaja

merle.leiner@vireo.ee

Toidupüramiidist on paljud räägitud, aga liikumispüramiidist on vähesed midagi kuulnud.

NR 1 nii lapse kui täiskasvanu kehalises aktiivsuses on igapäevane liikumine! See on liikumine kooli, tööle, trenni. Liikumine vahetundides ja tööl puhkepauside ajal. Liikumine kodus majapidamis- või aiatöid tehes. Igapäevast liikumist ei ole kunagi liiga palju.

NR 2 on südame treening ehk kõik see mis tõstab pulssi, paneb natuke hingeldama ja higistama. Siia alla kuuluvad kehalise kasvatuse tund, jalgrattaga sõitmine, sörkjooks. 

NR 3 on lihastreening. Venitusharjutused, jõuharjutused nt kõhulihaste harjutused või kätekõverdused ja ka osavust arendavad harjutused, kus me õpime oma lihaseid paremini koordineerima ja osavamaid liigutusi tegema.

NR 4 on kõik see, mida võiks üldse mitte teha või igal juhul nii vähe kui võimalik. Pikad istumispausid, vähene kehaline aktiivsus.

Koolid ja lasteaiad võivad küsida meie käest liikumispüramiidi teema jaoks materjale! Kellel huvi, see kirjutab lastetervisekool@vireo.ee

Meil on olemas nii tööjuhised teema käsitelmiseks kui liikumispüramiidi töölehed ja plakatid.

Oleme valmis ka ise liikumispüramiidi teemalist tundi läbi viima.

HINNAD

• Tunni läbiviimine Tartus – 35 eurot/tund (väljaspool Tartut hind kokkuleppel)
• Tööjuhised ja materjalid (komplekt 25 lapsele) – 9.90 eurot (sh saatmiskulud Eesti piires)
• 5 komplekti tööjuhiseid ja materjale (125 lapsele) – 39 eurot (sh saatmiskulud Eesti piires)
• 10 komplekti tööjuhiseid ja materjale (250 lapsele) – 59 eurot (sh saatmiskulud Eesti piires)

TELLIMINE

Error: Contact form not found.

Kuigi tõesti, pealtnäha oli lõppenud nädal hall ja porine, siis Laste Tervisekoolis oli nädal väga kirju. Nii hullumeelset nädalat pole meil varem veel olnud.

Teisipäeval alustasime SOTSIAALSETE OSKUSTE KURSUSEGA. Grupis on 12 last ja see toimub Tartu Hansa Kooli avatud klassiruumis. Vot see on mõnus õpikeskkond. Saab sokkides ringi liikuda, erinevatesse soppidesse kaduda või hoopis mõnusat grupitööd teha. Kasutame meiegi, siis seda ainulaadset klassiruumi ära ja arendame laste sotsiaalseid oskuseid veel neli nädalat.

Kolmapäeval toimus meil esimest korda HAMMASTE TERVISE töötuba, kus nooremas vanuserühmas oli lausa 21 osalejat. Aga me tulime kenasti selle grupiga toime. Hambaarst Britta Jürgenson rääkis sellest kuidas hambaid pesta ja millal ning mida süüa, et sööbiks ja pisiks laste hambaid ära ei lõhuks.

Kui sööbikule ja pisikule anda süüa päevas 4-5 korda ning pesta hambaid hommikul ja õhtul, siis nad ei jõua meie hambaid ära lõhkuda. Aga kui söögikordade vahel on palju näksimist, siis iga näksime läheb arvesse ka justkui söögkorrana ja siis on raske hambaid tervena hoida.

Kas teie teadsite, et kui sööbiks ja pisik saavad magusat, siis nad pissivad teie hamba peale happelist pissi ja sellest tulebki auk hamba sisse? Vot nüüd teate.

Sööbik ja pisik ei tohiks üldse saada või kui siis väga harva:

• lutsukommi
• magusaid jooke (kõrrejoogid, mahlajoogid)
• mullidega jooke (sh mullivesi)

Kommi võib süüa küll, aga pärast põhitoidukorda magustoiduks, mitte niisama näksimiseks.

Ja kas teate, mis sööbikule ja pisikule üldse ei meeldi? See, kui pärast söögkorda juua pool klaasi vett või närida ksülitooliga närimiskummi (ikka sellise päris ksülitoliga nagu on näiteks Jenkki näts).

Hea nipp kuidas hambaid piisavalt kaua (2 minutit) pesta on kasutada liivakella või panna näiteks telefonist mängima oma lemmiklaul, mis on just nii pikk nagu hammaste pesuks vajalik aeg.

Reedel toimus meil PEIDETUD SUHKRUTE & RASVADE töötuba. Seal me uurisime, et mis on laste lemmik söögid. Kuhu ja kui palju on suhkrut ja rasva ära peidetud.

Näiteks saime me teada, et Coca-Colas, Fantas, limonaadis on nii palju suhkurt nagu me jooksime tassi teed ja paneksime sinna 5 teelusikatäit suhkurt. Aga kes paneks meist 5 teelusikatäit suhkurt tee sisse? Halloo! Mitte keegi. Siis oleks juba lihtsam valda tee suhkrutopsi ju.

Saime teada, et kummikommidest rohkem kui 50% ongi puhas suhkur! Ja, et hommikuhelbed on sageli siirupitega üle kallatud ja päris päris magusad.

Kui me olime peitu pugenud suhkrud ja rasvad ülesse otsinud erinevatelt pakenditelt, neid nii ja naa pidi uurinud, siis arutasime, et mis oleks alternatiivsed valikud. Näiteks hommikusöögiks pakuti välja ise tehtud müsli (ilma siirupita), smuutid, pudrud ja võileivad. Võileiba saab väga erinevalt teha, nii tervislikke kui hoopis rasvaseid ja kasutuid. Kõrvale jäeti magusad helbed ja kohukesed.

Aga ega nädal ei lõppe ju reedel, eks! Kolm korda aastas toimub Laste Tervisekoolis laupäeviti suurem üritus – PEREPÄEV. Seekord toimus perepäev Tartus, Lillemäel ja Loodusmajas. Alustasime päeva laste ja vist ka lastevanemate lemmik tegevusega – aarete jahiga. Seni on iga kord meie aarete jahid olnud erinevad ja nii ka nüüd. Seekord tuli lisaks vihjete otsimisel sooritada ka ülesaneid:

• mängisime discgolfi
• lennutasime ultimate frisbee taldrikuid
• proovisime tasakaalu slackline’l
• tegime meeskonnatööd hüppenööride ja palliga
• nuputasime tikkude ülesande kallal
• ja proovisime järgi kuidas on lood koordinatsiooniga
• lisaks lahendasime liikluse teemalist ristsõna

Kes teab, kuidas viia läbi aarete jaht, kui sul on korraga kohal 80 inimest? Korraga ei saa ju neid rajale ühte punkti lasta, eks. Anname teile väikese vihje. Selline nägi välja meie maatriks, mille järgi me rajale inimesed ära mahutasime…

4 tundi, 2 inimest ja rada oligi püsti!

Aarete jahi lõpuks jõudsid kõik osalejad Loodusmajja kus Karin ja Egne olid valmis pannud suupisted

ja kus jätkusid:

• sotsiaalsete oskuste arendamise seminar
• ajutreening
• une teemaline seminar

Keegi ju ometi ei arva, et see sai sündida ilma hea meeskonnata!

Aitäh esinejatele:

• Ly Erg – Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskusest
• Marlit Veldi ja Aleksandra Tsirp – Tartu Ülikooli Kliinikumi unekabinetist

Aitäh toetajatele:

• Muhu leib (Tartus Aparaadi tehase hoovis) toetas meie kõhtu ülihea leivaga, mis sai ainult kiidusõnu
• Samuti kuulsin ma vaid head Naat toodangu kohta
• Väga olulise panuse aaretejahti andis Maanteeamet nii ristsõnade, infolehtede, käepaelte kui helkurite näol.
• Ja Ilves Extra toetas meie helkurite valmistamise töötuba, andes meile suure hulga helkurmaterjali, milles vähemalt poole jäi veel alles ja leiab kindlasti kasutust mõnes järgmises töötoas sügisel.

Täname ka Loodusmaja, soojade ruumide eest kogu nädala vältel.

Aitäh Laste Tervisekooli korraldus naiskonnale: Marilin Sillaste, Egne Pruulmann, Karin Sarv, Elina Leis, Kerli Deede ja aitäh mulle endalegi.

Koostanud: Merle Leiner

Sageli muutuvad mingid tegevused ebameeldivaks, kui need on liiga rasked. Vahel lihtsalt jääb ka enesekindlusest puudu ja enne proovimist tundub ülesande täitmine võimatu.

Tavalised põhjused, mis võtavad huvi kehalise kasvatuse vastu on üle jõu käivad ülesanded – olgu selleks krossijooks, Cooper’i jooks või rööbaspuud. Me võime ju eeldada küll, et millega üks füüsiliselt hästi arenenud ja treenitud laps võiks hakkama saada, aga kõik lapsed ei ole nii hea ettevalmistusega.

Minu arvates on süsteemis tihti kaks viga:

Esiteks see, et kui kõikides teistes õppeainetes harjutatakse enne hindelist tööd, siis kehalises kasvatuses käib sageli tunnist tundi erinevate ülesannete hindele sooritamine. Ja hinded pannakse sageli veel eelmisest sajandist pärit normatiivide järgi.

Lahendused siinkohal oleks:

• Piisav harjutamine kehalise kasvatuse tunni raames, et laps saaks oma oskusi samm sammult arendada.
• Ära unustada normatiivid ja hinnata lapse arengut ja pingutust.
• Kodused ülesanded. Miks mitte ei võiks lapsed kodus natuke treenida käte kõverduste tegemist või pikamaa jooksu? Ah, et kodutööd on niigi palju? Väike füüsiline vahepala aitab parandada keskendumist ja õppimine peaks hoopis kiiremini minema.

Teiseks on oluline jälgida, et laps oleks kehaliselt aktiivne sünnist alates. Kui kuhugi jääb pikem paus sisse (nt pikema haiguse korral), mil laps ei saa joosta ja ronida piisavalt, siis tuleb üsna teadlikult tegeleda sellega, et liikumisharjumused taastada. Hästi lihtne on sattuda lõksu, kus TV ja nutiseadmed muutuvad ägedamaks kui õues jooksmine.

Mida saab lapsevanem teha, et kehaline kasvatus lapsele vastumeelne ei oleks?

Aga mida te teeksite siis, kui matemaatika või inglise keel on liiga rasked? Just, aidake last.

• Minge koos kõndima, jooksma, rattaga sõitma, ujuma.
• Leidke sobiv trenn lapsele.
• Vältige lapse autoga sõidutamist. Planeerige lapse koolipäev nii, et ta jõuab ise koolist koju või trenni. Sellest on vähe kui laps käib 2x nädalas trennis ja igale poole viiakse autoga.

Lisaks igapäevasele liikumisaktiivsusele peaks laps iga päev vähemalt 60 minutit tegelema keskmise või kõige intensiivsusega treeninguga. Seega 2-3 tunnile kehalisele kasvatusele lisaks peaks laps käima 3-4 korda nädalas trennis, et areneda hästi ja olla terve! Alla selle pole väga lootustki, et laps füüsiliselt hästi areneks.

Ega matemaatika ja inglise keel ka ennem meeldima ei hakka, kui väike eduelamus olemas. Aga see nõuab harjutamist. Sama on kehalise kasvatusega.

Olge aktiivsed! 😉

Koostanud: Merle Leiner, füsioterapeut ja Laste Tervisekooli juhendaja

Et lihtsustada valikuid toidugrupi siseselt, on koostatud valgusfooritabel. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks. Oluline on jälgida seda, kui sageli ja kui suurtes kogustes üht või teist toitu süüakse. Oluline on ka hea maitseelamus. Valgusfooritabelis esitatud toidud on jagatud rohkem ja vähem soovitatavateks. Kindlasti ei ole tegemist lõpliku loeteluga toitudest, vaid ainult abivahendiga ehk näitliku tabeliga, mida eeskujuks võttes võiks oma valikuid teha toidugrupi siseselt.

Enam soovitatavad on need toidud, mida peaks sööma sagedamini ja/või suuremates kogustes (paljusid iga päev), kuna need sisaldavad organismi toimimiseks ja tema vastupanuvõime suurendamiseks vajalikke aineid.

Vähem soovitatavad toidud on aga need, mida peaks sööma harvem ja/või väiksemates kogustes. Need on eelkõige töödeldud toidud, mis sisaldavad tavapärasest enam rasva, suhkrut, soola ja lisaaineid ning vähem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.

ROHELISES osas paiknevaid toite võib tarbida iga päev või peaaegu iga päev. Kõige paremad on tumerohelisel taustal äratoodud toidud. Silmas tuleb pidada, et portsjonite suurused on eri toidugruppide puhul erinevad.

KOLLASES osas asuvaid toite ei ole keelatud tarbida, kuid neid võiks süüa harva – mõnda 1–2 korda nädalas, teisi veelgi vähem. Ka kollane osa on jagatud kaheks. Kui ei suudeta nendest toitudest loobuda, siis tuleks kindlasti eelistada helekollase osa valikuid. Tumekollasel taustal toite tarbida väga harva.

PUNASES osas täiskasvanutele toite ei ole, kuid selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida. Suuremad lapsed võivad vahel juua lahjat piimaga oakohvi.

Allikas: www.toitumine.ee