I ÜLDOSA

Laste Tervisekooli õppekava koostamisel on lähtutud huviharidusstandardist, huvikooli seadusest, huvikooli põhimäärusest ja huvikooli arengukavast. Õppekava läbimise prioriteediks on õpilase vajadustest ja huvidest lähtumine.

Õppekava määrab kindlaks õppetöö korralduse, õppeaja kestvuse, õpiväljundid vanusegruppide kaupa ning nõuded õppeetappide ja huvikooli õpingute lõpetamiseks.

II HUVIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED

– Huvihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate huviharidusvajaduste rahuldamist. Huvikool loob igale õpilasele tema eelistusi arvestades võimalused oma võimete edasiarendamiseks, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.

– Huvikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

– Huvikooli õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

– Huviharidus koostöös teiste haridusasutusega on toeks uue põlvkonna sotsialiseerimisel, mis rajaneb eesti kultuuri traditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse saavutustel. Huvihariduse omandanud vaimselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja füüsiliselt küpsed inimesed tagavad Eesti ühiskonna sotsiaalse, kultuurilise, majandusliku ja ökoloogilise arengu jätkusuutlikkuse.

III ÕPILASKOND JA JUHENDAJAD

3.1. Õpilaskond
Õpilaskonna moodustavad 5 kuni 14 aastased õpilased, kes on huvitatud mitmekülgsest aktiivsest liikumisest ja soovivad rohkem teada saada tervislikest valikutes.
3.2. Õpetaja
Huvikooli õpetaja omab füsioteraapia või sporditeaduste alast kõrgharidust. Õpetaja on õpitegevuse kavandaja ja looja ning õppimise innustaja, kes planeerib õppe- ja kasvatustöö lähtuvalt huvikooli eesmärkidest.

Õpetaja ülesandeks on:
– tagada õpilasele sõbralik ja turvaline õpikeskkond;
– jõuda töös iga üksiku õpilaseni, arvestades, et õppekoormus oleks ea- ja jõukohane;
– suunata õppijaid individuaalsete oskuste arendamisel;
– osaleda Laste Tervisekooli õppe- ja kasvatustöö arendamises.

IV ÕPPETÖÖ KORRALDUS JA ÕPIKESKKOND

4.1. Õppetöö korraldus
– Õppetöö toimub 01.septembrist kuni 31.maini.
– Detsembri kahel viimasel nädalal on talvevaheaeg. Täpsed kuupäevad antakse teada enne õppeaasta algust.
– Õppetöö peamiseks vormiks on grupitreening. Ühe treeningtunni kestvus on 60 minutit. Lisaks kasutatakse iseseisvat tööd, töötubasid, laagreid, perepäevi. Õppetöö võib sisaldada iseseisvat tööd, õpet võib korraldada ka väljaspool huvikooli ruume, sh välitingimustes ning virtuaalses õppekeskkonnas.
– Tavagrupi suurus on reeglina kuni 14 last, edasijõudnute grupi suurus kuni 20 last.
– Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi ja individuaalseid iseärasusi.
– Õppetöö maht võib õpilastel olla erinev, sõltuvalt õpilase eesmärkidest ja individuaalsetest erinevustest.

4.2. Õppeaja kestus
– Huvikoolis õppimise aeg on sõltub õpilase füüsilistest eeldustest ja püstitatud eesmärkidest.
– Maksimaalne õppeaja kestvus on 9 aastat.

4.3. Kooliastmed
Õpilased on jagatud nelja vanusegruppi:
– 5-7 aastased lapsed
– 7-10 aastased lapsed
– 9-12 aastased lapsed
– 12+ aastased lapsed
Õpilaste jagunemine gruppidesse sõltub õpilase vanusest ja psühhomotoorsest arengust. Vanuseline jaotus ei ole jäik, mis tähendab, et aeglasema arenguga 8 aastane õpilane võib osaleda 5-7 aastaste õpilaste grupis ja kiirema arenguga 10 aastane õpilane 11-14 aastaste õpilaste grupis.
Esmase grupi valiku teeb lapsevanem, vajadusel on tal võimalik nõu küsida Laste Tervisekooli õpetajatelt. Kui õppetöö käigus selgub, et lapsele valitud grupp ei sobi, siis tehakse lapsevanemale ettepanek laps teise gruppi üle viia.

4.4. Õpikeskkond
Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab huvihariduse eesmärkide täitmist õpilase arenemisel iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning kannab huvihariduse alusväärtusi, oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

4.4.1. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
– osaleb kogu koolipere;
– luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
– koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
– jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
– märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi;
– välditakse vägivalda ja kiusamist;
– ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
– luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
– luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
– luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
– korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
– korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

4.4.2. Spordivaldkonna huvikooli füüsilist keskkonda kujundades arvestatakse, et:
– kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ja õppevahendid vastavad huvikooli eesmärkide täitmisele;
– kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
– ruumid, sisseseade ja õppevahendid on esteetilise väljanägemisega;
– kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavaid õppevahendeid, sealhulgas kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja –vahendeid;

V ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ÜLDEESMÄRGID

Huvikooli ülesandeks ja eesmärgiks on õpilaste võimete avastamine ja kavakindel arendamine. Huvikool seab oma põhieesmärgiks õpilaste kehaliste võimete mitmekülgne arendamine ja elukestva aktiivset eluviisi toetavate hoiakute kujundamine.

Huvikooli ülesanneteks on:
– õpilaste mitmekülgne kehaline arendamine, tervise tugevdamine, ja tervislike eluviiside ning harjumuste kujundamine.
– tutvustada erinevaid tegevusi: õuemängude, taskaaluliini, discgolfi, mis võiks tekitada põnevust ning hasarti ning pakkuda positiivseid kogemusi kehalisest aktiivsusest;
– juhendada õpilasi oma eesmärgi nimel töötama, arendades seeläbi keskendumisvõimet;
– suunata õpilasi jälgima oma tegevust ja õppimist kavandama, analüüsima;
– toetada aktiivsete eluviiside harjumuseks kujunemist;
– sportmänge mängides arendada laste suhtlemis- ja väljendusoskust;
– siduda õppetegevust tervisedenduse teemadega.

Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:
– oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
– oskab planeerida mitmekülgset treeningut oma füüsiliste võimete arendamiseks;
– oskab teha tervise seisukohalt kaalutletud ja mõistlikke valikuid;
– oskab leida endale meelepärast kehaliselt aktiivset tegevust.

VI ÕPIVÄLJUNDID

Oodatavad õpiväljundid on esitatud vanusegruppide kaupa.
5-7 aastased õpilased:
– oskab kinni pidada mängureeglitest ja riku neid tahtlikult
– suudab iseseisvalt välja mõelda uusi sammumustreid redeli- ja nööriharjutuste juures
– teab millised on erinevad jooksukiirused (kiire jooks, rahulik sörkjooks) ja oskab enamasti hoida ette öeldud jooksutempot
– tunneb rõõmu liikumisest

7-10 aastased õpilased:
– teab, mis on treening, miks see on vajalik ning mõistab, et treeninguga võib kaasas käia väsimuse tunne
– oskab selgitada kaasõpilastele uue mängu reegleid
– suudab iseseisvalt välja mõelda uusi harjutusi, erinevate oskuste arendamiseks, kui eelnevalt on tehtud samataolisi harjutusi
– oskab valida harjutuseks õige jooksutempo
– oskab valida endale aktiivset tegevust, millest tunneb rõõmu

9-12 aastased õpilased:
– teab, mis on osavus-, kiirus-, vastupidavus-, jõu- ja painduvusharjutused. Oskab mõned harjutused ise ette näidata.
– oskab õpetaja suulise tagasiside alusel korrigeerida harjutuse sooritamisel oma kehaasendit.
– suudab keskendunult teha ühte harjutust mõne minuti jooksul iseseisvalt, ilma kaasõpilasi segamata ja õpetaja tähelepanu nõudmata
– oskab pingutada, et harjutus lõpuni sooritada ka siis, kui tunneb juba kerget väsimust
– oskab seada endale treeningu eesmärke
– teab, millised on tervise seisukohalt head valikud ja püüab neist lähtuda.

12+ aastased õpilased:
– teab, mis on osavus-, kiirus-, vastupidavus-, jõu- ja painduvusharjutused. Oskab erineva raskusastmega harjutused ise ette näidata
– teab treeningutunni ülesehituse põhimõtteid
– oskab ise jälgida oma kehaasendit harjutuste sooritamisel
– oskab seada endale treeningu eesmärke ja teab kuidas eesmärgini jõuda (suures plaanis)
– oskab anda objektiivse hinnangu oma füüsilistele võimetele
– oskab toetada ja motiveerida treeningkaaslasi
– teab ja mõistab, millised on tervise seisukohalt targad valikud ja suudab teha enamasti teadlikke valikuid.

VII ÕPPEPROTSESS

Huvikooli õppe-treeningtöö põhialusteks on süstemaatiliste, regulaarselt toimuvate grupitreeningute läbiviimine. Täiendavateks õppevormideks on iseseisev töö, töötoad, laagrid ja perepäevad.

Huvikoolis keskendutakse üldfüüsilisele treeningule, ühegi kindla spordialaga ei tegeleta.
Õppeprotsessis ei ole erinevaid õppeaineid, teadmiste ja oskuste omandamine toimub lõimitult ja õppekava läbitakse tervikuna. Ühe treeningtunni jooksul tegeletakse alati mitme erineva valdkonna arendamisega.
Alljärgnevalt on täpsemalt lahti kirjutatud erinevate kehaliste võimete arendamine ja tervisekäitumise kujundamine huvikooli õppeprotsessis. Lisaks on õppeprotsessi lõimitud üldhariduskooli õppekavas erinevaid teadmisi nt tehakse selliseid harjutus nagu korrutustabeli jooks, kus on koos nii kehaliste võimete arendamine kui matemaatika.

7.1. Vastupidavuse arendamine
Vastupidavus all mõistetakse organismi vastupanuvõimet väsimusele. Psühholoogilisest küljest kujutab vastupidavus sportlase võimet suuta edasi lükata tahet koormus katkestada, füsioloogilisest küljest aga vastupanuvõimet kogu organismi üldisele väsimusele. Vastupidavus on oluline omadus, mida läheb vaja nii sportides kui ka igapäevaelus. Kõigega on ju kergem tegeleda, kui jõuame rohkem.

Vastupidavuse arendamise põhimõtted:
Vastupidavustreeningu meetodeid on erinevaid. Oluline on teada muutusi, mida erinevad meetodid organismis esile kutsuvad. Füsioloogilisest küljest jagunevad vastupidavuse arendamise meetodid neljaks:
– kestusmeetod
– intervallmeetod
– kordusmeetod
– võistlusmeetod

Laste ja noorte vastupidavustreeningu põhialused:
– Põhieesmärgiks on põhivastupidavuse arendamine ja sellega aeroobse töövõime suurendamine
– Ei tohiks teha 600 – 800m lõike, vaid pigem 5., 10., 15 min jookse, sealjuures kiirust muutes.
– Sobivad on kõikvõimalikud mängud
– Parim on aeroobne võimekuse areng tüdrukutel 12 – 13a, poistel 13 -14a. vanuses.
– Vastupidavustreening olgu pigem mahukas, aga mitte liiga intensiivne
– Vastupidavustreening peaks olema mitmekülgne ja looma lastele hea tuju

Vastupidavuse arendamine 5-7 aastaste õpilaste grupis.
Optimaalse treeningu korral on juba koolieelselt sobiv vastu pidavust arendada.
Selles vanusegrupis sobib vastupidavuse arendamiseks kasutada kestusmeetodit, intervallkoormust lühiaegsete anaeroobsete pingutustega. Treening peab olema vaheldusrikas ja mängulise iseloomuga.

Vastupidavuse arendamine 7-10 ja 9-12 aastaste õpilaste gruppides.
Varases koolieas suureneb oluliselt südame maht ja langeb südame löögisagedus.
Peamised treeningmeetodid vastupidavuse arendamiseks 7-12 aastastel õpilaselt on kestusmeetod ja lühiaegne intervallmeetod. Vastupidavustreeningu läbiviimisel on oluline jälgida ka laste psühholoogilist kohanemist koormusega. Väga oluline on, et treening tooks lapsele rõõmu, mitte ei tekitaks liigset füüsilist ja vaimset kurnatust. Seepärast on siin esikohal just intervalljooksud, koos vahepealsete puhkepausidega. Alustatakse 1., 2., 3. min pikkuste jooksudega, mille vahepeal on 1min käimispausid või sooritatakse kergemaid harjutusi. Intervalltreeningu kogukestus on 20 – 25min.
Treeninguks sobivad:
– erinevad mängud
– lihtsad võistkondlikud mängud
– figuuride jooksmine
– orienteerumisjooks
– minutijooksud jne

Vastupidavuse arendamine 12+ aastaste õpilaste grupis
Vastupidavus hakkab noorel aktiivselt arenema just puberteedi perioodil. Organismi kohanemisvõime ja treenitustase on sel ajal parimad ja seetõttu saab hakata ka oluliselt suurendama anaeroobset töövõimet.
Peamised treeningmeetodid vastupidavuse arendamiseks 11-14 aastastel õpilastel on kestusmeetod ja intervallmeetod (ekstensiivne ja intensiivne). Kasutatakse näiteks intervalltreeningut ekstensiivsel meetodil pikematel vahemaadel, teatejookse, tõkkejooksu, vahelduva tempoga jooksmist, jooksu “viimane esimeseks”. Kestusmeetodi puhul on väga oluline tempo. Selleks jookseb treener või üks õpilastest ees ja keegi ei tohi temast mööduda.

7.2. Kiiruse arendamine
Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne
Eristatakse järgmisi peamisi kiiruse vorme:
– reaktsioonikiirus kujutab enesest võimet reageerida kiiresti ette antud signaalile. Lihtreaktsioon areneb õpilastel regulaarselt vanuses 7 -15a, seevastu kompleksne reaktsioon hüppeliselt – 7 -10a. vanuseni on poistel kiire areng, siis aeglustub ja 14a. vanuses pidurdub, tüdrukutel esineb pidurdus juba 11a. vanuses.
Treeningharjutuste näited:
– stardi- ja reaktsiooni harjutused erinevast stardiasendist – püsti, pikali, käies, selili, kõhuli jne
– lihtsad mängud
– teatejooksud teatepulgaga jm
– stardikiirenduse arendamiseks kasutatakse erinevaid signaale: vile, käteplaks, käsklus, liikuv objekt jne.
– maksimaalne jooksukiirus on juba lapseeas hästi treenitav. Vajalik on teha väga erinevaid harjutusi jalgadele, kätele, sõrmedele, samuti nii lihaste jõuharjutusi kui venitusharjutusi.
Harjutuse intensiivsus on maksimumi lähedane, aga koormuse kestus ei tohi ületada 5- 10sek. Optimaalne on teha 3-5 kordust ja 3–5 seeriat. Puhkepausid peavad olema niivõrd pikad, et järgmine maksimaalne pingutus taas võimalik oleks.
Kiirust tuleb arendada suhteliselt varakult, oluline on just mitmekülgsus
Treeningharjutuste näited:
– kerged ja/või keskmised raskused palli visked
– vahelduvhüpped (ette – taha – küljele jne)
– püstasendist langeda kätega varbseinale ja kiire äratõuge tagasi püstasendisse
– jooks mäest alla (mäest alla jooksmisel soovitatakse kaldenurka maksimaalselt 3 kraadi)
– joostes tippimine (kiired liigutused)
– harjutused liikumisega eri suunas
– Tegevuskiirus tagab sportmängudes taktikaliste oskuste efektiivse ja õigeaegse sooritamise, sealjuures lühikese aja jooksul, maksimaalse või optimaalse kiirusega. Tegemist on kompleksse võimega, mida liiga väheseid harjutusi kasutades arendada pole võimalik. Tegevuskiiruse puhul on oluline ka kiire reageerimine signaalile, informatsioonile jm, vajalik on kiire otsustusvõime.
Tegevuskiiruse olulised komponendid sportmängudes:
– hea tähelepanuvõime
– kiire otsustusvõime
– liikumine palliga ja ilma
Treeningharjutuste näited:
– tennispalli visked paarilisega, kus üks õpilane annab teisele käskluse „parem“ või „vasak“ ja paariline peab vastavalt palli püüdma parema käega ja astuma vasaku jalgaga ette.
– koordinaatteljestiku harjutused, kus tuleb reageerida kokkulepitud signaalidele, nt punane kaart tähendab sammu ette ja sirutust, sinine kaart sammu taha ja kükitamist, roheline kaart väljaastet vasakule ja kollane kaart väljaaset.
– Kiirusvastupidavus on võime suuta maksimaalset kiirust säilitada pikka aega. Eriti oluline on see näiteks 200 – 400m jooksus. Koormuse intensiivsus on alati kõrge. Oluline on küllaldane taastumine, milleks kesknärvisüsteemi aktiivsuse säilitamiseks soovitatakse kergeid harjutusi – sörkjooks, käimine jm.

Kiirustreeningu põhimõtted:
– Kiirustreeninguga tuleks alustada varases koolieas, sest organism suudab sel ajal hästi liigutusi juhtida
– Aastaringselt peaks kiiruse treening olema mitmekülgne
– Kiirus areneb puhanuna, treeningu algul, hea motivatsiooni korral
– Väsimus on signaal treeningu lõpetamiseks
– Väga oluline on koormuse ja puhkuse vahekord
– Lapseeas peaksid kiiruse ja kiirusjõu harjutused valdavalt olema mängulised.
– Kui laps jookseb 8 x 20m lõike, siis aeglaselt tagasi jalutades jääb südame löögisagedus suhteliselt konstantseks. Kui aga tagasi ka joostes tulla, on laps kiiresti väsinud ja tuju paha.
– Harjutused peaksid olema hästi erinevad – püstiasendist, käimisel, suuna muutustega jm.
– Erinevaid kiiruse liike tuleb eraldi treenida.

Kiiruse arendamine 5-7 aastaste õpilaste grupis.
Kiiruse arendamisega tuleb alustada juba noores eas, vastasel juhul vanemas eas kiiret arengut enam ei esine. 5-7 aastaste õpilaste grupis tuleb teha lihtsaid ja mitmekülgseid kiireid harjutusi, et organism aegsasti kohaneks.
Parim aeg kiiruse arendamiseks on vanuses 5 – 7a. Uuringutes on leitud, et vanuses 4a. on hea käte ja jalgade koordinatsioon vaid 30%, vanuses 5a. juba 70 – 75% ja vanuses üle 6a. suurem kui 90%.

Kiiruse arendamine 7-10 ja 9-12 aastaste õpilaste gruppides.
9 – 12 aastased õpilased omandavad uusi liigutusi hästi, kuid vaatamata sellele peab õppimise faasis tegema harjutusi aeglasemas tempos, et organism jõuaks kohaneda uute liigutustega. Vilumuse suurenedes saab tõsta liigutuste sooritamise kiirust.
Varases koolieas areneb reaksioonikiirus kõige kiiremalt.

Kiiruse arendamine 12+ aastaste õpilaste grupis
Selles vanusegrupis suureneb oluliselt maksimaalne jooksukiirus. Puberteedi perioodis peab treening olema koordinatsiooniliselt mitmekülgne, et kehamõõtmete ja kehaliste võimete järsud muutused ei viiks liigutuste sooritamisel vigadele.

7.3. Koordinatsiooni ehk osavuse arendamine
Koordinatsioon on oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potentsiaali täielikuks kasutamiseks.

Hea koordinatsiooni omandamiseks on oluline teada ja tunda erinevaid koordinatsiooni alaliike:
– tasakaal – võimekust suuta hoida kogu keha tasakaalus ja peale mahukat keha liigutamist jõuda kiiresti tagasi samasse asendisse
– liigutuste täpsus
– liigutusvilumus on oskust seostada ja koordineerida omavahel jäsemete, rindkere ja pea liigutusi, et tagada kogu keha vajalik liikumine
– rütmitunnetus
– ruumitunnetus
– täpsusvõime
– ümberkohanemise võime kujutab enesest situatsiooni muutumisel oma harjunud tegevust kiiresti muuta või seda jätkata

Hea koordinatsioonivõime eelduseks on uute, mitmekülgsete liigutusoskuste omandamine ja salvestamine.
Osavuse arendamiseks on hea kastuda:
– ebatavaline lähteasend
– harjutuste sooritamine peegelpildis
– liigutuste kiiruse või tempo muutmine
– harjutuste tehnika vahetus
– ruumiliste piiride muutmine
– erinevad taktikalised tingimused
– erinev väline vastupanu
– erinev vahendi raskus

Lapseeas on seoses aju kiire arenguga väga oluline just osavuse ja kehatunnetuse arendamine. Lapsel on eeldused kogu päeva jooksul sisuliselt koordinatsiooni harjutada, olgu selleks toas mängimine või teiste väikelastega õues müramine. Alustades sellega alles koolieas, võib juba hilja olla, sest koolis teevad regulaarselt sporti siiski alla poole lastest, kui mitte veelgi vähem. Seevastu puberteediikka jõudes võivad kannatada just halva koordinatsiooniga noored, sest muutunud on nii keha pikkus kui kehamõõtude suhe.

Koordinatsiooni ehk osavustreeningu põhimõtted:
– Erinevalt kõigist teistest kehalistest võimetest, mida osaliselt treenitakse regulaarselt suhteliselt sarnaste harjutustega, tuleb just koordinatsiooni treenida kindlasti komplekssete harjutustega
– Hea koordinatsiooni tase saavutatakse regulaarselt erinevaid harjutusi ja meetodeid varieerides ja omavahel kombineerides
– Kindlasti ei tohi koordinatsiooni arendada väsinud seisus, siis pole sellel nii head tulemust.
– Koordinatsioon on justkui eeldus ka õppimisvõimele, mida enam suudame noorena omandada uusi ja keerulisi liikumisi, seda kasulikum tulevikus
– Hea koordinatsioon võimaldab sooritada harjutusi ökonoomsemalt, täpsemad ja oskuslikud liigutused ei kuluta liialt energiat ja säästavad lihasjõudu
– Olles noorena omandanud hea koordinatsiooni, suudame täiskasvanuna hiljem paremini uusi liikumisi omandada ja ümber õppida
– Hea koordinatsioon aitab paremini omandada ka teistel spordialadel ja elualadel vajalikud tehnilised oskused.

Erinevalt kõikidest teistest kehalistest võimetest on osavuse arendamine väga aeganõudev aga tulemus on püsiv. Kiirus, vastupidavus ja jõud näiteks vähenevad pikema treeningpausiga väga olulisel määral. Kuigi jalgrattaga sõitmise vilumus võib veidi kaduda, siis jalgrattaga sõitmist me iseenesest ei unusta. Samas kui lapsena selgeks ei õpi, siis täiskasvanuna on see väga keeruline.

Osavuse arendamine 5-7 aastaste õpilaste grupis.
Väga suur osa treeningutest kuulubki just osavuse ja kehatunnetuse arendamisele, sest see on ülioluline eeldus edaspidi spordiga tegelemiseks. Inimesed, kellel on halb koordinatsioon ja kehatunnetus, reeglina väldivad sportlikke tegevusi, sest nad ei soovi ebaõnnestuda.
Vara alustada pole kunagi vara, küll ei tohi alustada hilja. Kasulik ongi just varakult palju erinevaid liigutusi selgeks õppida.
Osavuse arendamiseks kasutame:
– osavusredeli harjutused – erinevad sammumustrid täpsuse ja kiiruse peale
– nööri harjutused – erinevad sammumustrid täpsuse, sujuvuse ja kiiruse peale
– tennispalli harjutused
– erinevates asendites palli püüdmine ja viskamine, nt selili lamades
– kivikujude mängud, kus tuleb asendeid hoida

Osavuse arendamine 7-10 ja 9-12 aastaste õpilaste gruppides.
Treening varases koolieas. Selles eas on organism nii kaugele arenenud, et on tekkinud väga hea õppimisvõime. Omandatud oskused jäävad kenasti meelde ja salvestuvad organismis.
Vanus 7 – 10a. on väga hea aeg järgmiste liikide arendamiseks:
– reaktsioonivõime
– kiired liigutused
– ruumiline orienteerumisvõime
– koordinatsioon
– tasakaal
Kasutatakse samasid vahendeid, mida nooremas vanusegrupis, aga keerukamaid harjutuste kombinatsioone.
9-12 aastaste grupis on oluline arendada nt pallitunnetust, vee ja lume tunnetust. Kindlasti tuleks palju rõhku pöörata spordi põhitehnika õppimisele, teha erinevaid harjutusi.

Osavuse arendamine 12+ aastaste õpilaste grupis
Kui oleme varakult koordinatsiooni arendanud, on sellel perioodil areng kiire. Arengulise mahajäämusega lastel on aga väga keeruline arengus järgi jõuda, sest parim aeg osavuse vundamendi ladumiseks on möödas. Kehapikkus kasvab aastas keskmiselt 8 – 10cm. Kui nooruses pole varem vastavaid harjutusi tehtud, on uusi liigutusi omandada raske. Kui oleme aga varem korralikult harjutanud, kasvab nüüd vanusega organismi võime uusi liigutusi märksa paremini ja kiiremini omandada

7.4. Painduvuse arendamine
Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab õpilane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne. Järgnevalt mõned painduvuse olulised seosed spordis.
Painduvuse arendamiseks on kasutusel erinevad meetodid. Põhiline meetod on kordusmeetod. Kuna ühekordne maksimaalne painutus pole paraku küllaldane, soovitatakse painduvusharjutusi teha järgnevalt korduste arv umbes 15 3 – 5 seeriat.
Peamised harjutused on venitusharjutused ja lõdvestusharjutused.

Painduvuse arendamise põhimõtted:
– lapsena on kuni 10. eluaastani painduvus väga heal tasemel, kuni selle eani peaks painduvuse treenimine olema üldise iseloomuga
– painduvust ei tohi ka üle arendada, see võib tulevikus viia vigastustele
– painduvus ei arene erinevate liigeste arenguga võrdeliselt – lülisamba liikuvuse areng ei taga veel samasugust puusaliigestes, seda peab harjutuste valikul arvestama

Painduvuse arendamine 5-7 aastaste õpilaste grupis.
Painduvus on ainus kehaline võime, mis on kõige parem juba lapseeas. Seega tuleks vastavate harjutustega alustada väga varakult, et vältida nii lihaste sagedast lühenemist kui ennetada vigastusi. Küll tuleb rõhku pöörata mitmekülgsele treeningule, et ennetada hiljem tekkida võivat lihaste düsbalanssi ehk ebatasakaalu lihaste vahel. Lihaskõvastused ja lihaste nõrgenemine võivad alguse saada juba noorest east. Lahenduseks oleks lisaks mitmekülgsele treeningule ka juba painduvuse harjutuste õpetamine ja läbiviimine. Küll tuleks vältida raskustega harjutusi, samuti partneriga harjutusi painduvuse arendamisel, et ennetada vigastuste võimalust. Lapsed ei tunneta veel venitusharjutustel subjektiivselt õiget pingutusastet.
Spetsiaalseid painduvuse harjutusi pole veel vajalik teha, need on lihtsalt normaalse treeningu koostisosaks. Vanuses 5 – 6a. oleks spetsiifiline painduvuse treening tugi- liikumisaparaadile lausa tervislikult ohtlik.

Painduvuse arendamine 7-10 ja 9-12 aastaste õpilaste gruppides.
Lülisammas, puusaliigesed, õlaliigesed arenevad painduvuse arvelt just nii, nagu vastavaid harjutusi tehakse. Seepärast peab just selles eas kindlasti vastavaid harjutusi tegema. Kuna paljudel spordialadel toimub selles vanuses juba tugev spetsialiseerumine, tuleks ka liikuvust arendada juba erialaste harjutustega. Kuid liialdada ei tohi mõne harjutusega, näiteks nn tõkkeistes harjutustel on paraku kudesid kahjustav mõju suurem kui liikuvust parandav mõju

Painduvuse arendamine 12+ aastaste õpilaste grupis
Puberteediperioodil suureneb järsult kehapikkus, aastas võib see kasvada 8 – 10cm. See viib ka passiivse liigutusaparaadi mehaanilise vastupanuvõime langusele. Koos pikkuse kasvuga samaaegselt võib liikuvus langeda, lähtudes lihastest ja sidemetest. Seepärast peab harjutusi metoodiliselt väga õigesti tegema – intensiivsus, maht, korduste arv. Koormustaluvuse ja koormuse vahel peab olema väga õige vahekord Ohtlikud piirkonnad on selles vanuses just lülisammas ja puusaliigesed. Vältima peab kindlasti ülesirutuse (näiteks taha) ja ülepainutuse (ette) harjutusi, see võib kahjustada kudesid (liigesekõhr, diskid jm). Valed harjutused on sageli just Scheuermanni tõve eelduseks. Ka puusaliigese koormamisega ei tohi selles vanuses liiale minna.

7.5. Jõud aredamine
Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Jõudu on vaja igasuguste liigutuste sooritamisel.
Olulisemad jõuvõimete vormid on
– maksimaalne jõud – raskus 75-90% maksimumist, 6-8 kordust, 5-6 seeriat, tempo ja puhkepausid erinevad
– kiiruslik jõud – suhteliselt väikese vastupanuga harjutused (kuni 20% maksimumist) koos atsükliliste ühekordsete harjutustega (kuni 40% maksimumist).
– plahvatuslik jõud – arendamiseks sobivad:
– hüppeharjutused – ühekordsed ja korduvad
– sügavushüpped
– jõuvastupidavus arendamisel koormuse kestvus pikem

Metoodilised soovitused vähetreenitutele
– mida madalam treenitus, seda mitmekülgsemalt harjutada ja suurema mahuga
– suhteliselt madal raskuski aitab juba jõudu arendada
– sobivad on näiteks positiiv – dünaamiline ja staatiline meetod
– kuna jõud areneb esialgu kiiresti, tuleb olulist rõhku pöörata taastumisele ja mitte koormusi järsult suurendada

Üldised soovitused lihasjõu arendamisel:
– jõudu arendada aastaringselt
– arendada kõiki tähtsamaid lihasrühmi
– kergemaid jõuharjutusi teha iga päev
– teha harjutusi pidevate kordustena ja seeriatena
– jõuharjutuste vahel teha lõdvestus- ja venitusharjutusi
– jõudu arendada mitmekesiste harjutustega
– harjutusi teha rütmiliselt, tempoga, suure ulatusega, tehniliselt õigesti
– hoiduda tervisehäiretest vale sooritamisega
– teha alati korralik eelsoojendus
– kontrollida oma jõu arengut regulaarselt testidega

Jõu arendamine 5-7 aastaste õpilaste grupis.
Jõutreening selle otseses mõistes on enne kooli sisuliselt lubamatu. Harjutusi tehakse ainult oma keharaskusega. Sobivad harjutused on erinevad hüpped plahvatusliku jõu arendamiseks, väikese koormuse ja kordustega harjutused jõuvastupidavuse arendamiseks. Mängulised harjutused nagu „karu kõnd“, „vähi kõnd“, „konna hüpped“.

Jõu arendamine 7-10 ja 9-12 aastaste õpilaste gruppides.
Harjutusi tehakse peamiselt oma keharaskusega, lisaks kasutatakse raskuspalle 0,5-2 kg. Maksimaalset jõud kindlasti ei arendata. Harjutuste korduste arv suureneb võrreldes 5-7 aastaste õpilaste grupiga.

Jõu arendamine 12+ aastaste õpilaste grupis
Harjutusi tehakse peamiselt oma keharaskusega, lisaks kasutatakse raskuspalle, kummilinte jt vahenditega. Arendatakse kõiki jõuliike. Õpitakse sooritama harjutusi kaaslasega. Koormust suurendades on esikohal korduste arv ja alles teisel kohal koormuse raskus.

7.6. Tervisekäitumise kujundamine
Tervisekäitumisteks loetakse käitumisi, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks.
Õpilaste puhul on olulised valdkonnad:
– treening ja kehaline aktiivsus
– toitumine
– hammaste tervis
– uni
– suhted sõpradega, kooli- ja trennikaaslastega – sotsiaalsed oskused

Tervisekäitumise kujundamine toimub läbi isikliku eeskuju ning kasutades erinevaid õppemeetodeid.
Treeningu ülesannetesse on sisse toodud erinevaid tervise teemasid, nt toidumaailma jooks, kus lapsed õpivad vahet tegema puu-, juur- ja köögiviljadel, leiavad ülesse teraviljatooted jne.
Töötubade teemad:
– suhtlemisoskused – “Kuidas lahendada tülisid?”
– sügisene tipivaagen ja toorsalatid
– toidu valgusfoor
– peidetus suhkrud ja rasvad
– hea uni
– hammaste tervis
– hommikusöögid – lihtne ja tervislik
– smuutid ja veekokteilid
Loetelu täieneb pidevalt.

VIII HINDAMINE JA TAGASISIDE

Hindamise eesmärgiks on õpilasele tagasiside andmine õppimisprotsessis, et suunata ja toetada õpilase enesehinnangu kujunemist ja motiveerida sihikindlalt õppima. Suuline hinnang antakse protsessi käigus, et kirjeldada õpilase arengut vahetult. Pisteliselt antakse kirjalikku tagasisidet, mida näeb nii õpilane kui lapsevanem.
Hindamise põhikriteeriumiks on muutused iga üksiku õpilase arengus nii isiksusena kui ka grupitööst osavõtjana.
Hindamise ja tagasiside põhieesmärgid on:
– motiveerida õpilast sihikindlamalt harjutama;
– anda teavet õppimise käigust õpilasele, lapsevanematele;
– määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.

Õpilaste kehaliste võimete arengu hindamiseks kasutatakse standardiseeritud test. Testide alusel ei koostata pingeridasid. Testide tulemusi kasutatakse ainult arengu hindamiseks ja personaalses tagasisides.

IX KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA

Huvikool teeb õpilase ja tema lapsevanemaga koostööd selleks, et:
– tagada teabe kättesaadavus õppe ja kasvatuse korralduse kohta vastavas huvikoolis,
– teavitada õppurit (või tema lapsevanemat) jooksvalt õpilase arengu, õppeedukuse ja huvikoolis toimetuleku kohta,
– kaasata õppurit (või tema lapsevanemat) huvikooli puudutavate otsuste tegemisse ja ühisüritustesse ning vajadusel nõustades lapsevanemat õpilase arengu toetamises ja kodus toimuva õppimise juhendamises.
– Vajadusel viiakse läbi arenguvestlusi

Huvikooli õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

Õpetaja teavitab lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest, loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.