Nagu öeldakse, kõik kõik on uus septembrikuus, eriti meie pisikeste kooli minejate jaoks. Oled sa mõelnud, kuidas muutuvad toidukorrad kui laps läheb lasteaiast kooli? Kus, kuna ja mida laps koolipäeval sööb?
Lasteaias oli lastel väga kindel päevakava ja kindlatel kellaaegadel söömine. Kooli minnes, aga kõik muutub – sageli ei pakuta koolides hommikusööki ja lõuna on juba kella kümne paiku ning siis tuleb pikk pikk vahe, enne kui kodus on õhtusöögiaeg.
Kuidas teha see ülemink laste jaoks võimalikult mugavaks ning lapsed ei peaks tundma tühja kõhtu ja haarama šokolaadi või saiakese järgi, et nälga peletada?
REGULAARSUS – Lastel on oluline regulaarne toitumine, et vältida näljatunde tekkimist ja veresuhkru taseme langust, mis omakorda toob kaasa tujukuse, väsimuse ja liiga suurte toidukoguste tarbimise. Tähtis on toitumisega tagada stabiilse energiatase kogu päeva jooksul.
Selleks, et seda saavutada, tuleb toitumine läbi mõelda nii, et koolilapsel ei oleks söögikordade vahed pikemad kui 3-4 tundi. Teiseks on oluline tagada, et täisväärtuslik toit oleks saadaval ka koolist koju tulles, kui vanemaid veel kodus pole.
See ei ole hea lahendus, et annan taskuraha ja küll ta ise vaatab. Hea kui lapsega on läbi räägitud vähemalt see, mis on head valikud, kui ta peab ise otsustama. Teine võimalus on lapsele kaasa panna vahepala, mis annaks vajalikke toitaineid ja oleks mitmekülgne.
Toidukordi peaks päevas kokku olema viis – kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala.
Soovitused vanematele:
HOMMIKUSÖÖK – kui laps pole veel harjunud hommikusööki kodus sööma, siis tuleks võtta hommikul aega ja harjutada laps sööma. Lapsele on hommikusöök väga tähtis, et ta suudaks koolis keskenduda ja olla heatujuline.
VAHEPALAD – peaksid olema võimalikult toitaineterikkad ja vähe töödeldud ning kombineeritud aeglaselt imenduvatest süsivesikutest, kvaliteetsetest rasvadest ja valkudest. Näiteks värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad, köögiviljad koos peotäis pähklitega või maitsestamata jogurt, millele on lisatud marju ja seemneid, samuti võib proovida juurvilju hummusega.
Vältida tasuks magusaid müslibatoone, kohukesi, hommikuhelbeid, magusaid kohupiimakreeme, saiakesi jms, mis annavad tühja energiat ja väga vähe midagi vajalikku. Need on küll mugavad ja kergesti kättesaadavad, seetõttu ka ahvtalevaks valikuks nii lapsevanemale kui lapsele, aga parem kui sellised tooted ei ole igapäevaselt lapsele kättesaadavad.
ÕHTUSÖÖK – see on pere kvaliteetaeg, kus istutakse ühiselt söögilaua taga ja räägitakse, kuidas kõigil päev on läinud, räägitakse muredest ja rõõmudest. Hea kui telekas on välja lülitatud ning nutitelefonid eemale pandud. See aitab luua perel ühtsustunnet ja tekitab lastel turvatunde. Õhtusöök olgu oodatud ja tore sündmus – kokake koos, katke laud ilusasti, sööge noa ja kahvliga, tehke oma õhtusöögi traditsioonid, jagage kohustused. Kui on probleeme, et laps ei armasta toorsalateid, siis kui kaasata nad ise valmistamise protsessi, on ka huvi selle toidu vastu suurem. Lisaks arendab see käelist tegevust.
Harvad ei ole need olukorrad, kus toitumisnõustamisel lapsevanemad räägivad, et laps oli lasteais normaalkaalus, aga kooli minnes hakkas kehakaal tõusma. Kehakaalu tõusu üks põhjust on sageli ebaregulaarne toitumine, mis kooliminekuga kaasneb.
Koostanud: Laste Tervisekooli juhendaja ja toitumisnõustaja Kaidi Prants
jooksul peab sinu tähelepanu olema täielikult koondatud sooritusele, sest uue liigutusmustri omandamise ajal ei ole võimalik tegeleda kõrvaliste asjadega nt sõbraga jutu ajada.
