post

Vaadates kuidas slacklinerid kitsal liinil (2,5-5 cm) trikke teevad või kõrgustes kõnnivad võib see spordiala tunduda tõesti kaelamurdvalt ohtlik. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et sellest veel ohtlikum on kõndima õppimine, kui aluseks võtta kukkumiste ja ebaõnnestunud katse arv. 😊

Slackline’is on mitmeid erinevaid displiine, milleks kasutatakse erinevate omadustega liine, erinevatel kõrgustel:

  • Slacktrack – pigem meenutab rohkem poomi, sest on lühike 2-5 meetrit ja üsna jäik liin. Hea alustada esimesi samme, aga sobib väga erinevateks treeninguteks.
  • Longline – algab alates 30 meetrist. Sellel kõndimine nõuab head keskendumist.
  • Trickline/Jumpline – 15-30 meetrit, mis on nagu kitsas batuut ja kus tehakse hüppeid ja trikke.
  • Waterline – slackline, mis on tõmmatud üle vee. Enamasti on see samal ajal ka pikk liin.
  • Highline – liinid paigaldatakse kõrgele, puude otsa, majade või kaljude vahele.
  • Speedline – on liin, mida läbitakse kiiruse peale. Enamasti paigaldatud madalale, maapinna või vee kohale.

See loetelu pole täielik, sest slackline’il saab teha mida iganes loovus lubab. Treenida koeri või teha joogat.

Mida slackline’il treenimine annab?

Esimene oluline asi, milleta ei saa, on keskendumine. Osavust nõudvate harjutuste puhul, on eriti õppimise faasis, ülioluline olla vaimselt ja füüsiliselt kohal, siin ja praegu. Õppida ignoreerima kõrvalisi segavaid faktoreid ja keskenduma sellele, mida sa teed.

Teiseks on oluline lõdvestumine, rahunemine. Kui sa oled pinges, siis on väga raske tasakaalu hoida. Tasakaal omandab kitsal liinil seistes ja kõndides hoopis sügavama tähenduse. See tasakaal peab olema igas mõõtmes sinu sees. Seejuures on hästi oluline hingamine. Hingamise järgi saab paljuski aru, mis seisundis sa oled. Pinges olles, sageli unustatakse hingamine üldse ära. Hinga rahulikult 😉

Kui see baas on saavutatud, siis edasi tuleb kehatunnetus ja osavus.

Kuidas alustada?

Esimene kogemus slackline’ile astudes on paljudele jalustrabav. Paned jala liinile ja lihtsalt värised üle keha. Mitte hirmust, aga lihtsalt kõik väriseb, mitte miski ei seisa paigal. Tundub lausa võimatu, et sel liinil üldse on võimalik seista, sammudest ja trikkidest rääkimata. Mõni ütleb sellel hetkel, et see liin pole minu jaoks. Mõnes teises tekitab vastupidi hasarti, et ma pean hakkama saama.

Kui see esimene värisemise osa on läbitud, siis hakkab seismise õppimine. Edasi juba esimesed sammud, esimesed pöörded, liikumised selg ja külg ees jne. See kõik võtab aega, aga samas iga trenniga sa tajud, kuidas su oskused arenevad.

Kui slackline’i harjutada samm-sammult, võtta asja mõistusega ja rahulikult, siis on see päris turvaline. Selleks, et arendada oma tasakaalu ei pea tingimata ronima kõrgustesse või tegema saltosid. Ka madalal liinil on palju väljakutseid, millega rinda pista.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga