Mis on osavustreening?
Kõik sellised harjutused, mille käigus toimub uute liigutus(mustri)te õppimine, on osavustreening. Osavustreeninguks võib olla jalgrattaga sõitma õppimine või põnevad sammumustri harjutused. Igast lihtsast harjutusest saab arendada järjest keerulisemaid variatsioone ja anda ajule võimaluse õppida, luua seoseid ja läbi selle areneda.
Osavustreening on hea mitmest aspektist:
- Osavustreeningus on oluline tähelepanu koondamine, säilitamine ja ümberlülitamine. Lühikese soorituse jooksul peab sinu tähelepanu olema täielikult koondatud sooritusele, sest uue liigutusmustri omandamise ajal ei ole võimalik tegeleda kõrvaliste asjadega nt sõbraga jutu ajada.
- Töömälu suureneb – sa suudad korraga rohkem asju meeles pidada
- Tegevuste järjestamine ja liigutuste strateegiline planeerimine paraneb – sa õpid, mis järjekorras sa pead liigutusi sooritama, et teha näiteks kukerpalli või hundiratast.
- segajate eiramine – see on imehea oskus, kui sa suudad nt klassis keskenduda ülesande sooritamisele nii, et teiste õpilaste jutumõmin sind ei sega.
- “multitasking” ja keskendumine olulisele – see on selline oskus, kui sa suudad ühel ajal mitme asjaga korraga tegeleda. Tegelikult sa päris korraga ei saa mitme asjaga tegeleda, aga sa saad hästi kiiresti teha ümberlülitusi.
- Kui osavustreeningu harjutused on õige raskusastmega valitud, siis on võimalik kogeda üsna kiiresti eduelamust, kui näed kuidas mõne harutuskorra järgi juba sooritus paraneb. See motiveeriv uuesti ja uuesti harjutusi tegema ja ette võtma järjest keerukamaid ülesandeid.
Uuringud on näidanud, et 20 min kehaline aktiivsus on seotud nii funktsionaalse lugemisoskuse kui matemaatika tulemuste paranemisega. Osavustreeningu ajal on aktiivne prefrontaalne korteks, mis vastutav abstraktse mõtlemise, planeerimise ja keskendumisvõime eest. Seega on arusaadav, miks paranevad nii funktsionaalne lugemisoskus kui matemaatika tulemused.
Osavustreeningu käigus luuakse ajus närvirakkude vahel uusi seoseid. Tekivad nö teerjad, mida mööda info kiiresti saab liikuda. Sellest tulenevalt on võimalik sooritada järjest keerulisemaid ülesandeid. Mida rohkem on erinevaid terasid, seda sujuvamaks muutub uute oskuste õppimine.
Ajul nagu kogu meie kehal on selline „halb“ kohastumus, et kõik mida me ei kasuta taandareneb. Kui me ei kasuta oma lihaseid, siis need kärbuvad, kui me ei kasuta oma aju piisavalt mitmekülgselt, siis ajurakkude vahelised ühendusteed kasvavad nö umbrohtu ja teerajad kaovad.
Ära lase oma ajul umbrohtu kasvada – tee osavustreeningu harjutusi, sest need lõbusad.
Tutvu Laste Tervisekooli osavusharjutuste valikuga siin: http://lastetervisekool.ee/wp-content/uploads/2017/11/100-harjutust.pdf
Kui tekkis tunne, et tahaks nt koolis teha osavustreeningu teemalisi aktiivseid vahetunde või põnevad ja kasulikku perepäeva, siis võta meiega ühendust.
Koostanud: Laste Tervisekooli eestvedaja Merle Leiner